Maalil on kujutatud Konrad Mägi tuttavat Claire (Klara) Auguste Holsti, kelle elu möödus lapsepõlvest saati kultuurilembelises õhkkonnas. Klara ema oli Vanemuise teatri näitleja ja laulja Emilie-Elise Allik, kes oli ka näitleja ning lavastaja Kaarel Kilveti vanavanaema (Klara õe kaudu). Klara vanem tütar Lea Holst-Murnay (end. Lea Bednartschik) töötas Eestis lavastajana ja näitlejana ning Inglismaal oli ta Bradfordi Eesti näiteringi juht. Klaral oli kaks tütart ühe Eesti edukaima ettevõtja Robert Artur Holstiga. Abikaasa Robert suri 1943. aastal NKVD vangina ja sellest aasta hiljem põgenes Eestist nende ühine tütar Lea, kelle abikaasa oli samuti surnud repressioonide ohvrina. Ei ole teada, millal lahkus Klara, kuid mõlemad naised elasid pikemat aega Inglismaal, mis jäi nende viimaseks kodukohaks. Tema noorema tütre Eva eluseikade kohta täpsem informatsioon puudub, nagu ka Klara tegemistest võõrsil. Eestis elades oli ta aga tegus naine. Ta on Eesti Naisorganisatsioonide Liidu ja Pallase asutajaliige. Klara tutvus Mägiga ulatub küll kaugemale Pallase ajast ja näib, et tegemist oli lähedaste sõpradega. Mägi on Klarat korduvalt portreteerinud ja esimeseks teadaolevaks tööks on „Klaara Holsti portree“ (1914). „Daami portree“ on tähelepanuväärne seepoolest, et sellel on Mägi naisportreedele ebatüüpiliselt tervisest pakatav individualiseeritud naine, nagu ka samanimelisel joonistusel (1920‒1921) ja maalil (dateerimata). Klaral on eripärased näojooned ja kehavorm ning temas on karakterit. „Daami portreel“ suunab Klara oma julge pilgu vaatajale ning temast õhkub iseteadlikkust ja rahuolu, inimlikku soojust. Võib järeldada, et kunstnik on tahtnud maalida lähedase isiku positiivselt väärtuslikke isikuomadusi, muuhulgas on ilmselt taotluslik Klara jõukuse rõhutamine. Klara oli majanduslikult iseseisev naine ja võimalik, et koos oma abikaasaga olid nad ühed Mägi metseenidest.

Teksti autor Lola Annabel Kass

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.