Juute kujutas Konrad Mägi mitmel korral. Lisaks on andmeid, et Konrad Mägi suhtles ka niisama juutidega ning olevat rääkinud meelsasti juudi anekdoote.

Käesoleva töö modell ei ole teada. Ilmselt paelus Mägit ennekõike modelli eksootiline välimus – suured silmad, tõmmum nahk, tumedad juuksed –, kuid lisaks esteetilistele kategooriatele, mis Mägi portreeloomingus on olulisemad kui psühholoogilised või sotsiaalsed, ei saa mööda vaadata modelli iseteadlikust hoiakust.

Mägi kujutas 1910. aastatel sageli naisliikumise tegelasi, kuid naiste emantsipeerumine ei peegeldu maalide süžeedes, vaid ainult taustalugudes. Juuditari on seevastu Mägi kujutanud iseseisvust väljendavas poosis, tema pilgus ja kogu hoiakus on midagi ligipääsematut ja domineerimisele allumatut.

Anna Verschiku sõnul olid juudid Eestis toona väga pisike rühm, kes kuulus pigem keskklassi. Erinevalt muust Ida-Euroopast ei elanud nad kompaktselt, paljud neist olid vabakuulajad Tartu ülikoolis. Antisemiitlikke meeleolusid teravalt ei tajutud, küll aga olevat Kopl Joktoni andmetel Esimese maailmasõja ajal kahtlustatud Tallinna juute sakslaste poole hoidmises ning neid taheti ühel hetkel linnast välja saata. Tartusse saabus aga just antud maali valmimisaastail palju juutidest põgenikke, keda tsaarivõim oli süüdistanud reeturlikkuses. 1910. aastate lõpus omasid Tartus hääleõigust natuke rohkem kui 400 juuti.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata modelli foonile. Mägi jätab portreedes sageli fooni ebamääraseks, siin on ta aga toonud maali pinnale dramaatiliselt väänduvad vormid, mis meenutavad pilvi. Tekib kummaline registrite ümberlülitus realistlikust esiplaanilt fantaasiaküllasele tagaplaanile, mis mõjub omaaegses salongifotograafias kasutatud võttena, kus modell astus maalitud tausta ette, justkui sisenedes mõnda fiktsiooni. Kas peaks dramaatiline foon signaliseerima meile midagi esiplaanil oleva emantsipeerunud juuditari kohta, ei ole teada.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.