Konrad Mägi on maalinud Napolis, täpsemalt Villa Comunale pargis. Eriti eskiisil ilmnevad mõned antud pargile väga iseloomulikud motiivid, näiteks lõvipeadele toetuv fontään. Ka pargi südames olev muusika mängimiseks mõeldud paviljon ning taamal paistvad mäed on iseloomulikud Villa Comunale pargile.

Napolis peatus Mägi lühiajaliselt, minnes ja tulles Capri saarelt 1922. aasta märtsis ning aprilli lõpus. Tõenäoliselt peatus ta Napoli sadama lähedal olevas korrusmajas aadressil Via Messocannone 53 – vähemalt on vastav aadress tema visandiplokis. Ka Villa Comunale park asub sadama lähedal ning majast vaid jalutuskäigu kaugusel. Pikem peatus jääb Napolis aga aprilli lõppu.

Postkaardis Peeter Akerbergile 19. aprillist teatab Mägi, et on Napolis olnud juba mõned päevad ning jääb veel paariks päevaks. „Koha ja elu poolest väga huvitav,“ kirjutab Mägi. Ilmselt just selle nädala jooksul valmisid kas kaks maali või – tõenäolisemalt – maalide kavandid.

Võrreldes kavandiga on Mägi muutunud vähem konkreetseks, lõvipead on näiteks muutunud abstraktseteks moodustisteks.

Õitsvate puude näol võib olla tegemist oleandritega. Lõuna-Euroopa parkides laialdaselt levinud roosa- või valgeõielised oleandrid õitsevad peaaegu aasta läbi. Ka oma Itaalia visandiplokis on Konrad Mägi joonistanud pliiatsiga mõned õied ja märkinud nende juurde „õitsev oleander.“ Kunstiajaloos on oleandreid kujutanud Gustav Klimt, Vincent van Gogh ning teisedki, samuti on oleandrid tuntud kui mürgised taimed, kuid nii kunstiloolised viited kui ka mürgistustest tulenevad võimalikud vihjed hallutsinogeenidele vms on suure tõenäosusega siiski välistatud.

Vasakus servas asuv skulptuur on ilmselt üks paljudest 18. sajandist pärit skulptuuridest selles pargis, mis pärinesid Caserta kuningakojast ning kujutasid mütoloogilisi teemasid. Purskkaev on aga tuntud kui Fontana della Tazza di Porfido, kus neljale lõvipeale toetub laavakivist bassein ning neli rinnaskulptuuri kujutavad nelja aastaaega.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.