Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.
DownloadMiks maalis Konrad Mägi loodust? Võib oletada mitmeid põhjuseid, alates läbinisti kultuurilistest konventsioonidest ja lõpetades rohkem isiklike tungidega. Nii oli looduselamuste edasiandmine maaliliste vahendite kaudu olnud alates 19. sajandi lõpust Lääne kunstis levinud praktika ning kui Mägi sai oma esimesed põhjalikud kunstikogemused Peterburis ja hiljem Pariisis, siis nägi ta tuhandete maalide seas kindlasti rohkelt neid, mille fookus oli maastikel ja loodusel. Oma kirjades tõstab Mägi näiteks esile Edvard Munchi ja Axeli Gallen-Kallela kunsti, mis sageli annavad edasi looduses toimuvaid jutustusi, kuigi erinevalt Mägist näidatakse neis rohkelt inimese ja looduse sidet.
Mis puudutab isiklikke tunge looduse kujutamise järele kunstiliste vahenditega, siis torkab silma Mägi analüüs enne Norra-perioodi, kus ta väidab, et tema jaoks tegeleb kunst ennekõike ratsionaalsuse-välisega. „On kaks teed, kuidas kunst võiks hõlmata elu,“ kirjutab ta. „Üks tee on lai, avar, ohutu ja mugav tee, teine on järsk, mis viib üle kuristike, täis surmaohtusid. Mugav tee on mõistuse tee /…/ mis hõlmavad elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. Järsk tee, mis viib üle kuristike – see on hinge tee, kelle jaoks elu on sügav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsuguste sügavikest kui need, mille meie hale mõistus võib tungida. Need teed on erinevad, kuna aju mõistus on argipäev, töötegemine ja leitsak, see on matemaatika ja loogika, aga hing, see on harv pidupäev, mis on see, mida ei saa hõlmata ei teadvuse ega loogikaga, see on inimsoo kiitus ja ülestõusmine. Mõistuse jaoks on kaks korda kaks neli, hinge jaoks aga võib see olla miljon, kuna ta ei tunne intervalle ei ajas ega ruumis. Hinge jaoks eksisteerib esemetu, ruumitu, väljaspool aega asuv asjade olemus.“
Soovides kujutada esemetut, ruumitut ja väljaspool aega olevat, pöörduski Mägi looduse poole ning puhastas oma maastikud juba Norras, aga hiljemgi inimestest, loomadest ning asjadest.
Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.