Kopenhaagenisse jõudis Konrad Mägi 1908. aasta mai keskel, olles teel Pariisist läbi Brüsseli Norrasse. 15. mail teatas ta sõbrale August Vesantole, et on reisist kohutavalt väsinud ning vaevleb rahapuuduses, mistõttu pidi ööbima vahepeal tänaval. Ta on võlgades, sest oli kogu allesjäänud raha eest Pariisist lahkudes ostnud maalimismaterjale, et Norras töötama hakata. Mägi leidis, et Kopenhaagen on huvitav ja plaanis ka maale minna. Vaevalt nädal aega hiljem teatas ta, et on maalinud juba mõned etüüdid, kuid Kopenhaagen ei paku talle ikkagi eriti palju huvitavat, sest ta on juba kõike näinud ega tea, kui kauaks veel Taani jääb. Teadaolevalt elas ta mitte hotellis, vaid üürikorteris, kuid täpne aadress on tema kirjal loetamatu.

Praeguste teadmiste järgi oli Mägi maalinud enne Taani jõudmist kõigest mõned üksikud maalid ja akvarellid Ahvenamaal ning Helsingis, ilmselt üht-teist ka Pariisis. Loomulikkus, millega Mägi teatab etüüdide maalimisest, viitab samas, et tegemist polnud tema jaoks erakordse uue algusega, vaid senise tee loomuliku jätkumisega. Niisiis võib oletada, et Mägi oma loomingu alguses maalis palju rohkem, kui me praegu teame.

Kopenhaagenist on teada samas vaid kaks väikesemõõdulist vaadet, üks neist teadmata asupaigas. Mõlemad kujutavad punaka katusega mitmekordset maja, mis on uppunud roheliste puude rüppe. Kuna ainus säilinud Ahvenamaa vaade ei kanna endas veel Mägi loomingule iseloomulikke jooni, võime just Kopenhaageni teostest alustada Mägi maalide loetelu. Tema koloriit on siin veel napp, ilmselt osaliselt tingituna ka materjalide vähesusest.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.