Teos kujutab Viljandi põhjaosas asuvat Uueveski järve ja selle taga olevaid mägesid. Järve eripärane kuju ja selle taga olevad Peetrimõisana tuntud kandi maastikuvormid vastavad maalil kujutatule.

Silma torkavad punakat või roosakat värvi põllud, mida võib selgitada mitmel moel. Viljandi lähedal on savika ehk leetunud mullaga põlde, mis näevad välja punakaspruunid, aga samuti võib olla tegemist õitsva tatraväljaga. Tatar õitseb juuni lõpust juuli lõpuni, mis aitaks paremini dateerida ka maali valmimishetke, kuid samas on antud selgitus kaheldav. Tatra kasvatamine polnud toona väga levinud ning ka kujutamisviisist aimdub pigem maapind kui viljapõld. Samuti võib punakat tooni olla küpse viljaga põld või ka lõigatud kõrtega põld, aga selleks peaks taevas olema punakas ja peegeldama valgust maapinnale.

Konrad Mägi jaoks rahuldasid punased põllud ennekõike tema draamanälga, kuna mõjuvad ekspressiivselt ja emotsionaalselt. Mägi dramatiseerib siin reaalset, tõukub oma fantaasiate ja nägemuste loomisel tegelikus maastikus paiknevast, mis oli talle iseloomulik maalimistaktika kuni 1910. aastate teise pooleni, mil ta hakkas teatud detailides (nt pilvede kujutamine) irduma reaalsusest ja tõukuma isiklikust kujutlusvõimest.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.