Teos oli ilmselt eksponeeritud 1910. aasta sügisel Tartus toimunud kolmandal Eesti kunstinäitusel. Umbes nädal pärast näituse avamist saatis üks korraldajatest Bernhard Linde teate Konrad Mägile, kus ütleb, et maali „Sinine vesi pihladega“ soovib osta keegi üliõpilane Nõges 65 rubla eest – kas Mägi on nõus?

Võimalik, et mõeldud oli käesolevat maali. Sel juhul torkab silma Mägi teoste hinnaklass. Kui samal suvel oli Mägi müünud oma teoseid Tallinnas, siis olid tema maalid maksnud umbes viis korda vähem. Tookord võrdusid Mägi maalide hinnad töölise umbes nädala palgaga, kuid 65 rubla oli juba peaaegu poolteise kuu palk. Hoolimata kiiresti tõusnud hindadest müüdi Mägi teoseid näitusel ohtralt.

Kuigi edaspidi tõusid Mägi maalide hinnad veelgi ning tema klientideks sai suurkodanlus, siis 1910. aastal jaksasid teoseid osta veel ka tudengid. Sealjuures on huvitav märgata, et maali ostjaks oli eestlane. Võttes arvesse, et esimene Eesti kunstinäitus – ehk väljapanek, kus osalesid eestlastest autorid – oli toimunud alles neli aastat varem, siis on silmatorkav, et kunsti mitte ainult ei vaadatud, vaid isegi osteti, ning soovijateks olid noored tudengid.

Siin võib aimata ka põlvkondlikku ning laiemat kultuurilist hoiakut. Kuna näituse organiseeris Noor-Eesti, siis ilmselt tundsid temaga kooskõla mitmed noored. Samuti võis neile meelepärane olla Noor-Eesti euroopalik ideoloogia, mis tõi fookusesse noori ning omas ajas radikaalseid kirjanikke ja kunstnikke.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.