Käesolev teos on teadaolevatest Norras valminud maalidest suurim ning taamal olevad mäed viitavad, nagu oleks Mägi võinud sõita Oslost lääne poole mägisematesse piirkondadesse. Samas on mägesid ning kaljusid Mägi Norra-loomingus üllatavalt vähe, arvestades nii nende rohkust kui ka seda, kuivõrd võlutud oli Mägi eksootilistest maastikuvormidest Capril ning Oberstdorfis, aga ka Lõuna-Eestis, keskendades oma tähelepanu just mägistele vormidele. „Mõtelge: suured sinised mäed ja punased pilved rändavad sääl üleval kõrgel. Tuli selline tunne, et seal on see paik, kus Jumalad võivad asuda,“ kirjutab Mägi ka Norrast. Ometi jäävad mäed tema loomingust suuresti välja ning võimalik, et ka selle teose puhul pole ta reisinud päris lääne kaljustele aladele, vaid viibinud endiselt kusagil Oslo lähedal.

Üllatuslik on Mägi pilvede käsitlus. Pilveteadlaste järgi ei saa tegemist olla Norra pilvedega, kuna mägistes piirkondades sääraseid rünkpilvi ei teki. Maastik kujutab küll Norrat, ent pilved on mälestuslikud ja pärinevad seega Mägi Eesti-kogemusest. Selleks hetkeks oli Mägi olnud Eestist eemal juba kuus aastat ning seda, miks naaseb ta maali pinnal lapsepõlvekogemustesse, võib tõlgendada mitmel moel. See võis olla taktikaline käik, kuna rünkpilved on dramaatilisemad kui Norra mägistele piirkondadele iseloomulikud pilveribad ja aitavad seega paremini esile tuua Mägit huvitanud teatraalset sakraalsust. Samuti võis see olla maaliline küsimus, sest kunagi Eestis nähtud pilved on kompositsiooniliselt paremini maastikku pingestavad ning emotsionaalsemaid tähenduskihte lisavad kui norralikud pilved. Siiski ei saa mööda vaadata ka tõlgendusest, mille kohaselt Mägi tahtiski naasta kodusesse miljöösse, kuna oma kirjades väljendab ta korduvalt rahulolematust, üksindust ja eksistentsiaalset hädasolekut, mistõttu lapsepõlvest pärit pilved võisid temasse sisendada rahu, stabiilsust ja turvatunnet.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.