Konrad Mägi esimene terviklik maalimistsükkel keskendub peaaegu eranditult loodusele. Loodusmotiivide valimist oma esimese tsükli peateemaks võib põhjendada nii sellega, mida Mägi oli kogenud juba ammu kui ka sellega, mida alles äsja.

Lapsepõlv Lõuna-Eesti looduse keskel võis mõjutada Mägit sedavõrd, et naasis erinevatel põhjustel pärast aastaid suurlinnades elamist ning õppimist (Peterburi, Helsingi, Pariis) looduskeskkonna kujutamise juurde. Loodus võis tähendada talle nii turvalist, kodust ja tuttavlikku kui ka müstilist, salapärast ja võõrast – eriti silmas pidades, et Mägi ei maalinud mitte koduseid maastikke, vaid tundmatut Norra keskkonda. Kuigi Mägi kirjad viitavad, et teda kütkestas mitte kitsalt „Eesti loodus“, vaid veidi laiemalt „Põhjamaa loodus,“ siis kahtlemata koges ta Norras siiski mitmeid momente, mis mõjusid võõrana, kuigi mägedesse sõitmine jäi rahapuudusel teostamata.

Samas ei pruugi Norras looduselamuste juurde pöördumine olla lapsepõlvekogemuste taaselustumine, vaid hoopis väsimus suurlinnast – või üleüldse modernsusest. 1908. aasta aprilli lõpus mõned kuud enne Norrasse minekut kirjutas ta August Vesantole: „Pariis on mind ära tüüdanud ja tahaks kohutavalt kusagile maale.“ Suurlinnatülpimusest on Mägi kirjutanud veelgi ning kui liita siia tema maalide programmiline kaasaja motiivide eitus ja igasuguste viidete välistamine moodsale elukorraldusele, siis võib oletada, et loodus tähendas tema jaoks ühtlasi pelgupaika – seda ka isiklikest pingetest. „Kui siia reisisin, olin ikka valudes, aga kui tema loodust nägin, siis unustasin mõneks ajaks kõik. Tema on siin suurejooneline.“ Nii kirjutab Mägi juba 1908. aasta juulis, vahetult pärast saabumist.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.