Romasid maalis Konrad Mägi 1915. aastal Viljandis viibides vähemalt kolmel korral, lisaks on teada üks pliiatsivisand. Romade kohta ilmusid ajakirjanduses toona valdavalt halvustavad kommentaarid ning valitsesid tugevad stereotüübid, nimetusena kasutati läbivalt nii nahatoonile kui ka räpakusele viitavat halvustava alatooniga sõna „mustlane“, samas kui romad kasutavad Eesti romade esinaise Zalina Dabla sõnul enesekirjeldusena ainult nimetust „roma“.

Koos Mägiga maalis sama romatüdrukut ka Villem Ormisson. Vastavalt Dabla analüüsile on tüdruk pärit Läti romade kogukonnast. Viljandi ümbruses liikusid Läti romad sageli, rajades sinna endale laagreid ning kogunedes laatadele. Üks laatadest toimus Viljandis 1915. aasta veebruari alguses, kus toonase ajakirjanduse andmetel olid kauplemas ning esinemas ka romad.

Mägi ning Ormisson ei ole romatüdrukut maalinud ateljees, vaid tüdruku kibitkas ehk kinnise katusega vankris, millega tüdruk on laadale tulnud. Laadal viibimisele osutavad ka nii tüdruku käes olev tamburiin kui ka pidulikum riietus, eriti aga riiete punane toon, mis viitab esinemisriietusele. Tüdruku seelik on võrdlemisi moodne ega kuulu etnograafilisse kihistusse, eraldi tuleks tähelepanu pöörata õlgadele asetatud rätikule. See on romade kultuuris signaal, et tüdruk on vähemalt 12-aastane ja seega valmistub meheleminekuks ehk on abiellumisvalmis. Tüdruku ettevalmistamisele abieluks viitab teinegi kultuuriline kood: pärlid, mille Mägi on erinevalt Ormissonist välja maalinud, on tunduvalt suuremad kui lapseeas kantavad pärlid. Erinevalt Ormissoni teosest on Mägi maalil aimata, et tüdruk kannab ka rohekat pearätikut ning seegi viitab sellele, et kui tüdruku vanemad oleksid andnud nõusoleku, oleks ta võinud astuda juba abiellu. Need signaalid anti oma kultuuri siseselt, kuna romad abiellusid ainult romadega.

Ormisson on maali pinnale toonud kolm kannu ja Mägi küll ainult ühe, kuid Dabla sõnul on juba üks kann märk ainelisest heaolust. Lisaks on Mägi välja maalinud nii tüdruku kaelakee, sõrmuse kui ka kõrvarõnga, ent ka tamburiini olemasolu on selge märk rikkusest, sest muusikainstrumendid olid toona väga kallid ja tüdruku käes olev tamburiin tundub olevat võrdlemisi uus. Samuti viitab nii staatusele kui ka kultuurilisele eneseteadlikkusele taustal olev kirju vaip. Vaip, mis Ormissoni teosel asub põrandal ja Mägi omal pigem seinal (mõlemad variandid on võimalikud), ei ole kunstnike väljamõeldis, vaid on romade käsitöö: see on tehtud riideribadest ning nii selle suurus kui ka keerukas muster tähendavad perekonna heal järjel olemist (mustris on aimata samuti Läti romade lähenemist). Tüdruk kuulus seega ilmselt romade kogukonna ehk tabor’i (perekond või perekondade ühendus) kõrgklassi, võib-olla isegi juhi perekonda.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.