Saaremaa motiiv
Download

Saaremaa motiiv

1913Õli, lõuend42,9 × 61,2 cmEesti KunstimuuseumMaalimisasukoht: Vilsandi

Saaremaale jõudis Konrad Mägi 1913. aasta suvel ning naasis siia veel kord 1914. aasta suvel. Mägi maalis peamiselt Vilsandi saarel, Kihelkonnal ning Kihelkonna lähedal Abaja lahe kandis.

Ta saabus saarele tervist kosutama doktor Hermann Valtoki kutsel ning Abaja lahte rajatud puukuurides kosutas oma polüartriidist vaevatud keha ravimudaga. Vilsandile jõudis ta võib-olla mh ka tänu oma hea tuttava Gustav Suitsu soovitusele, kes oli saarel 1908. aastal suvitanud. Ühes oma toonases kirjas teatab Suits, et on saarel ainuke suvitaja, järelikult ei olnud saar kujunenud veel turismiobjektiks ning siinsed vaated olid laiema üldsuse jaoks võõrad. Suits rentis tuba saare keskosas asunud kapten Jaan Teäre maja pööningul – võimalik, et seal peatus mõned aastad hiljem ka Konrad Mägi.

Sarnaselt Norra-perioodile dateeris Mägi ka Saaremaal kahel suvel valminud töödest ainult mõned üksikud maalid. Praeguseks on teada vaid kolm teost, kuhu Mägi on ise märkinud aastaarvu ning kõigil neil seisab „1913“. See dateering ei ole ühelt poolt üllatav – tegemist oli Mägi esimese suvega Saaremaal ning kuna ta toona töötas vägagi afektiivselt ning emotsionaalselt, siis esimesed muljed võisid mõjuda tugevamalt ja panna innukamalt tööle. Samuti kirjutab Mägi 1914. aasta juunis kirjastajale Hans Leokesele, et on olnud haigevoodis ning ühtlasi oli ta hõivatud ühe kaanekujundusega, mis jätab samuti natuke vähem ruumi oletusele, et Mägi oleks maalinud enamik oma maale 1914. aastal. Samas on see üllatav, arvestades toonast meteoroloogilist andmestikku.

Nimelt töötab Vilsandil kogu Euroopa üks vanemaid ilmajaamu ning meil on täpne informatsioon 1913. ja 1914. aasta suvede kohta. Teine ehk 1914. aasta suvi oli Vilsandile väga tüüpiline: kuiv ning päikeseline. 1913. aasta suvi oli seevastu erakordselt vihmane.

Ometi on Mägi dateerinud ka käesoleva töö just 1913. aasta suvesse. Dateeringut kinnitavad veelgi antud maali taevas olevad kummalised punktiirjad pilved. Tegemist on levinud ilmastikunähtusega, kui pärast sadu pilved eemalduvad ning kuna vihma ajal tõusvas suunas liikunud õhuvoolud hakkavad nüüd kuivemas õhus langema, siis rebivad erinevas suunas liikuvad õhuvoolud pilvemassiivi säärasteks tükikesteks.