Konrad Mägi loomingus on teada vähesed öised vaated, kuid Itaalias maalis ta õhtust või öist aega mitmel puhul (vt nt „Capri öö“). Seda võib seostada ennekõike Mägi romantiseerimissooviga, kuna öö ei tähenda reaalsuse murdumist nägemuslikku, vaid reaalsuse jätkumist, lihtsalt veidi sumedamas meeleolus.

Samas on see üks väheseid maale, mille pinnale lubab Mägi märke moodsast maailmast: tänavavalgustuslambid. Veneetsias olid toona endiselt üleval gaasilambid ning kuigi just 1922. aastal, kui Mägi seal viibis, oli otsustatud üle minna elektrilampidele, kujutab Mägi siin suure tõenäosusega endiselt gaasilampe. Seetõttu mõjuvad need isegi veidi juba nostalgilisena ning seeläbi romantilisena, mistõttu ei saa neisse lugeda oletust, et Mägi sooviks oli peegeldada tingimata kaasaega.

„Veneetsia“ gaasilaternate kunstvalgus võib olla kriitiline kommentaar või nukker vaatlus või ka täienisti neutraalne linnavaade ilma hinnanguliste hoiakuteta, kus laternad pakuvad Mägile uutmoodi valguskogemust. Märgata tasub kogu maali pinna valguskäsitlust, kuna valgus ei ole koondatud, vaid pihustatud: lisaks laternatest valgustatud paremale servale on heledamalt välja toodud ka maali esiplaani väljakuke, aga ka ühe gondli ots ja teise gondli juht, samuti märkame ebamäärase kujuga (kuu?)valgust maali tagaosas ning punaseid valgussõõre taamal.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.