Darja Jefimova

2023. aastal sai kaitstud Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal magistritöö “Mägi materjalid. Konrad Mägi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses”. Selle raames teostati mitmeid tehnilisi uuringuid Eesti Kunstimuuseumi kogus olevatele Konrad Mägi maalidele. Põhifookus oli peamiselt pildindusuuringutel, mille alla kuuluvad röntgeni-, ultraviolett- ja infrapuna fotograafia, mis võimaldab näha seda, mis paljale silmale jääb nähtamatuks.
Samuti kasutati pigmentide tuvastamiseks elemendiuuringuid, mille läbiviimine ei nõua värviproovide võtmist, mistõttu on see õrnema kultuuripärandi uurimisel väga efektiivne lähenemine. Erinevate tehniliste uuringute kaudu on võimalik ammutada infot kunstniku loomemeetodite ja -materjalide kohta, mida oleks võimalik ekspertidel rakendada teiste Konrad Mägi tööde atribueerimisel, pakkudes ühtlasi uusi perspektiive kunstniku teoste säilitamise osas. 

Reeglina järgis Konrad Mägi lõuendi esmase ettevalmistusetappi, milleks on loomse liimi (näiteks kondi- või kalaliim) peale kandmine. Sellel sammul on mitu funktsiooni: see moodustab justkui kile, mis muudab lõuendi jäigemaks ja siledamaks ning kaitseb seda värvikihtide happelisuse eest. Liimiga kaetud lõuendile lisatakse tavapäraselt ka läbipaistmatu kiht krunti, mis lisab maalile strukturaalse toe ning optilise aluskihi pigmentidele. Mis teeb Konrad Mägi maalid hapramaks on asjaolu, et kunstnik tihtipeale ei katnudki krundikihiga oma maalide alusmaterjale. Eriliselt torkab silma krundi puudumine just Mägi varajaste tööde puhul Norra- ja Saaremaa perioodis. 

Krundi kasutamata jätmise on kunstnik teadlikult välja toonud, jättes kompositsioonis nähtavaks puutumata puhta lõuendi pinna. Seda eripära on võimalik jälgida näiteks Kumu püsiekspositsioonis eksponeeritud maalil “Merikapsad” või mitme teise Norra maastiku puhul. Kruntimata lõuend jäädvustub UV-pildil erk-valgena, mis on loomse liimi fluorestseerumise tunnus.

“Norra maastik” (1908-1910)

Valgelt fluorestseeruvad kohad viitavad ainult loomse liimiga kaetud lõuendile.

Konrad Mägi maalid paistavad eriliselt silma oma võime poolest erakordselt fluorestseeruda – UV lampide abil löövad ühed pigmendid särama, teised sulanduvad tumelillasse massi, kolmandad muutuvad aga hoopiski mustaks. Ultraviolettvalguse abil on võimalik sel moel ka oletada, mis pigmentidega on tegemist. Näiteks kui roheline värv muutub UV-valguse käes mustaks, võiks tegemis olla smaragdrohelisega. Ühte erilist pigmenti oli võimalik tuvastada ka maalil ”Viljandi maastik”, kus paistab silma neoon-roosa värv – teadaolevalt ainus pigment, mis sarnaselt fluoresteerub on ajalooline pigment krapplakk. Pigmentide helendamist võimendab samuti asjaolu, et Konrad Mägi üldjuhul ei lakkinud oma maale üle, nimelt vana lakk on tuvastatav piimja kihina ultraviolettkiirguses, mis summutab värvide fluoresteerumise omadust. Maali lakkimata jätmine on modernism kontekstis ootuspärane ning seda praktikat järgisid ka paljud 20. sajandi alguse meistrid. 

“Viljandi maastik” (1914-1915)

“Viljandi maastik” UV-foto

Paljud värvid, mis on nähtavale valgusele läbipaistmatud, võivad infrapunavalguses muutuda läbipaistvaks. Nii võivad välja tulla maalikihi all olevad alusjoonised, mis sisaldavad süsinikku (nagu näiteks pliiats või süsi). Konrad Mägi lõuendmaalide alusjooniseid on infrapuna piltidelt paraku raske tuvastada. Mõnel juhul raskendab seda heleda krundikihi puudumine, teisal jällegi pastoosne või mitmes kihis peale kantud värvikiht. Tihtipeale visandas Mägi õlivärvidega ka otse lõuendile, kavandades oma põhilised kompositsiooni elemendid (nagu horisondipiir ja maastiku kulgemised) ette kiirete ja peenikeste pintslitõmmetega, kasutades piirjoonte tõmbamiseks peamiselt sinist värvi.

Magistritöö raames tehtud uuringute põhjal tuli selge alusjoonis välja ainult “Võrumaa maastikul”. Selle maali puhul oli alusjoonise nähtavaks tegemisel kindlasti abi tumenenud pappi katvast õhukesest heledast krundikihist. 

“Võrumaa maastik” (1915-1917)

“Võrumaa maastik” infrapunafoto

Vähemmärgatavaid, otse liimistatud lõuendile tehtud visandlikke jooni esines ka maalil “Norra maastik männiga”. 

“Norra maastik männiga” (1908-1910)

  “Norra maastik männiga” infrapunafoto

“Norra maastik” detailfotod

Kummalise fenomenina Konrad Mägi maalide infrapuna piltide puhul on see, et nii mõnegi töö puhul “kaob” signatuur või mõni kompositsiooni element nagu puud või põõsad. Signatuuri kadumine on seletatav, kui Mägi segas signatuuri kokku näiteks punase (mis ei ole hästi loetav infrapunas) koos taustal oleva värviga. Puude kadumist võiks seletada sellega, et kunstnik naases oma maalide juurde tagasi pärast nende valmimist (kui õlivärv oli juba kuivanud) ning täiustas kompositsiooni.

“Kasaritsa maastik” (1915-1917)

“Kasaritsa maastik” infrapunafoto

Mitmete Konrad Mägi maalide puhul torkab silma kunstniku pastoosne maalipind ja nüansirikkad pintslitõmbed, mis justkui ristuvad maali motiivil kujutatuga: keset lagedat taevast või põlde jooksevad paksud pastoossed jäljed, mis joonistavad välja justkui oma mustri maalipinna all. See justkui viitaks sellele, et pealmise kihi all on peidus veel alumine kiht, mis on üle maalitud. Ülemaalingute hüpoteesi kontrollimiseks otsustati viia maalid röntgenisse. Viiest röntgenisse viidud maali puhul ainult üks (“Veneetsia”) peitis enda all teist maali. Teistelt joonistusid aga välja Konrad Mägi maalitehnikale iseloomulikud impulsiivsed ja rikkalikud pintslitõmbed. Arvatavasti viitavad jämedad pintslilöögid temperamentsele kompositsiooni katsetamisele ning ette visandamisele või elavaloomulisele krundivärvi pealekandmisele, et tõhustada õlivärvi haakumist lõuendi külge. 

Näiteks “Pühajärve” puhul on peamine erinevus röntgeni ja originaali vahel just taeva piirkonnas, mille ülesehitus on lõpptulemuses pisut teistsuguse kuju saanud, kuigi teostuslaad on sarnane. Antud röntgenipilt visualiseerib hästi Konrad Mägi kompositsiooni ülesehitust, mille puhul motiivi kesksel kohal olev objekt (puu) on maalitud üsna kiiresti ja vähemate kihtidega, kuid seda ümbritsevat taevast ja veekogu on veel pikalt täiendatud ja ümber tehtud, lisades aina juurde pintslilööke ja laseerivaid värvikihte.

“Pühajärv” (1918-1920)

“Pühajärv” röntgen

“Veneetsia” (1922-1923)

“Veneetsia” röntgen, mille alt tuli välja tundmatu daami portree.

Ühe eripärana, mis ei kattu 20. sajandi I poolel levinud maalimispraktikatega, on Konrad Mägi lokaalsete värviliste kruntide või alusmaalingute kasutamine. Antud hüpotees sai välja töötatud uurides Mägi maalide mikropragusid mikroskoobi abil, kus mõningate maalide alumistest kihtidest hakkasid välja tulema justkui “ebaloogilised” värvid. Roheliste puudegrupi alt tuli erksat punast või oranži, valge pilve alt helelilla ja ooker. Pärast mitme maali uurimist ilmnes, et sama värvi krundid kordusid erinevate teoste puhul. Mitmete maalide puhul tuli ühe värvilise alusmaalingu alt veel teisigi välja.
Võiks oletada, et Mägi kohandas enda käe järgi vanade meistrite nagu Rubens ja Titian imprimatura ehk värvilise alusmaalingu tehnika, kuigi toona olid pigem levinumad pruunid alusvärvid. Impressionismi ajal oli aga antud tehnika väheses kasutuses ja reeglina eelistati kasutada valget krunti. Värviline krunt võiks oma eripära poolest lihtsustada maalimisprotsessi, luues keskmisi toone või tumedate varjude põhja. Võimalik, et Mägi kasutas värvilist alusmaalingut sel eesmärgil, et luua küllastunud ja tonaalselt mitmekülgsemaid värve, mis üksteisest läbi kumades loovad eripärase värviefekti. 

Mikroskoobipilt “Võrumaa maastiku” taeva piirkonnast.

Elemendiuuringute puhul rakendati uuringuteks mittedestruktiivset (mis ei nõua värviproovi võtmist maalil) pigmentide määramise meetodit XRF (portatiivne röntgenfluoresentsanalüsaator), mis aitab tuvastada erinevaid metalliühendeid maalipinnalt. Antud uuringute põhjal on võimalik oletada, et Konrad Mägi paletti kuulusid järgmised pigmendid: pliivalge, tsinkvalge, kinaver, kroom punane, umbra, kaadmiumkollane, preisisinine, koobaltsinine, smaragdroheline, malahhiit ning kroom roheline. Üksikutel proovidel on võimalik oletada ka asuriidi, punase ookri ja Napoli kollase kasutust.

XRF masina kasutamine maali “Romatüdruk” pigmentide määramisel

Darja Jefimova on Eesti Kunstimuuseumi maalikogu hoidja, kes kaitses 2023. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas oma magistritöö “Mägi materjalid. Konrad Mägi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses”. Magistritöö põhjal kureeris ta näituse “Konrad Mägi lähivaates” Kumu kunstimuuseumis (19.10.2023-14.04.2024). Magistritöö käigus dokumenteeriti ligikaudu kolmkümmend Konrad Mägi maali.

Möödunud aasta 25 kauneima raamatu konkursil leidis tunnustust Joonas Sildre graafiline romaan “Värviline Mägi”, mis pälvis Eesti Paberi- ja Trükitööstuse Liidu eriauhinna. Joonas Sildre romaan vaatab Konrad Mägi elu ja loomingut graafilise romaani kujul, rõhutades eriti Mägi värvikogemust ning tema esoteerilisi otsinguid.

Joonas Sildre “Värviline Mägi”
Kujundaja: Joonas Sildre 
Kirjastaja: Konrad Mägi Sihtasutus 
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

Konrad Mägi Sihtasutuse 2023. aasta preemia pälvis Nils Ohlsen, Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor.

Nils Ohlsen koos EMMA muuseumi direktrissi Pilvi Kalhamaga kureerisid 2022–2023. aastal Lillehammeri Kunstimuuseumis näituse „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju”, kus oli  väljas rohkem kui 100 maali – maastikumaalidest portreede ja vaikeludeni.

Näitus pälvis erakordset publikumenu ja olulist kajastust Norra meedias. Norra Rahvusringhääling valis Konrad Mägi näituse Norra möödunud aasta kaheksa olulisima kunstisündmuse sekka.

Nils Ohlsen on kunstiajaloolane, kes on töötanud mitmes muuseumis teadusdirektori, kuraatori ja muuseumijuhina.

Ta on öelnud, et „Fantastiline on see, kuidas Konrad Mägi värve kasutab ning oma maale struktureerib. Ta tõlgendab loodust täiesti ainulaadses pildikeeles. Konrad Mägi on vaimustav modernist, kes on samal tasemel Edvard Munchi ja Ernst Ludwig Kirchneriga“.

Konrad Mägi Sihtasutuse preemia on ette nähtud inimesele või kollektiivile, kes on teinud palju Eesti kunstiajaloo olulisima maalikunstniku Konrad Mägi (1878–1925) elu ja loomingu tutvustamiseks. Varem on preemia pälvinud EMMA muuseumi direktriss Pilvi Kalhama (2022), filmirežissöör Marianne Kõrver (2020), kujundaja Tõnis Saadoja (2019) ja kunstiajaloolane Eero Epner (2018). Preemia suurus on 5000 eurot.

Preemia pidulik üleandmine Nils Ohlsenile toimus 1. novembril, mil Tartus, Heino Elleri muusikakoolis tähistati rahvusvahelise konverentsiga Konrad Mägi 145. sünniaastapäeva.

Joonas Sildre 176-leheküljeline graafiline romaan on esimene koomiksivormis jutustatud Eesti kunstniku elulugu. Mitme aasta töö tulemusena valminud romaan võtab pildiliselt kokku olulisemad pöördepunktid Konrad Mägi elus ja loomingus, rõhutades eriti värvi tähtsust Mägi kunstis.

Joonas Sildre on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Arvo Pärdi graafilise romaani autor, kes käsitleb Konrad Mägi iseenda sisemiste pingete ja otsingute, rahvusvahelise konteksti ning Eesti 20. sajandi esimese poole olustiku võrgustikus. „Mind on alati huvitanud, mis on kunstnikku käivitav jõud,“ ütleb Sildre. „Konrad Mägi tundus keeruka kunstnikuteekonna musternäidis, lausa arhetüüp, kelle elukaart vaadata. Teadsin aga, et Konrad Mägi nimelise mõistatuse lahendamiseks pean ka uurima ja näitama valgust pealispinna all asuvatele sügavamatele värvikihtidele.“

Raamatu kirjastaja on Konrad Mägi Sihtasutus.

Raamatut esitleti 12. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis ja 19. oktoobril Kumu kunstimuuseumis.

Fotode autor Meeli Küttim

1. novembril 2023. aastal möödub Konrad Mägi (1878–1925) sünnist 145 aastat. Sel puhul toimub kuu aja jooksul Konrad Mägi Sihtasutuse eestvõttel rida sündmusi, mille kohta leiad pikemalt informatsiooni altpoolt.

1. oktoobril kell 12 on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus muusikaline rännak Konrad Mägi maalimispaikadesse Norras, Itaalias, Prantsusmaal ja Eestis. Mihhail Gertsi koostatud kavas kõlavad Jean Sibeliuse, Albert Roussel’i, Fartein Valeni, Ottorino Respighi ja Eduard Tubina looming. Muusikat esitavad Heili Rosin-Leivategija (flööt) ja Mihhail Gerts (klaver), maalidest kõneleb Eero Epner.
https://www.tmk.ee/events/festival-tubin-muusikaline-rannak-konrad-mae-maalimispaikadesse

12. oktoobril avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“. Viimastel aastatel on Konrad Mägi Sihtasutus leidnud kümneid uusi Mägi teoseid tema erinevatest loomeperioodidest. Eelmise aasta augustis toimus Tallinnas Mikkeli muuseumis nende esimene näitamine, kuid nüüd on tegemist laiendatud väljapanekuga, kus eksponeeritakse ka viimasel aastal ja isegi viimastel kuudel väljailmunud maale. Teosed pärinevad Eestist, Soomest, Rootsist, Kanadast ja Austraaliast. Nende seas on nii suurim kui ka väikseim teadaolev Konrad Mägi maal, lisaks ainuke teadaolev teos Mägi Kopenhaageni perioodist, aastaid kokkumurtuna kapi taha peidetud meremaal, üks esimesi Mägi akvarelle Helsingist ja nii edasi. Näitusesaalis on võimalik lugeda ka lugusid Mägi maalide kadumisest. Näituse koostas Konrad Mägi Sihtasutus, kujundab Mari Kurismaa, graafiline disain Mari Kaljuste.
Näitusega kaasneb kataloog, kus jutustatakse maalide kadumiste ja leidmiste lood. Kataloogi kujundaja Angelika Schneider.
Näitus on publikule avatud 13.10.2023–07.01.2024.
https://www.erm.ee/et/konrad-magi-seninagemata-maalid

Oktoobri keskel ilmub Joonas Sildre mahukas graafiline romaan „Värviline Mägi“. Mitme aasta töö tulemusena valminud romaan võtab pildiliselt kokku olulisemad pöördepunktid Mägi elus ja loomingus, rõhutades eriti värvi tähtsust Mägi kunstis. Joonas Sildre on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Arvo Pärdi elulooraamatu autor, kes käsitleb Konrad Mägi iseenda sisemiste pingete ja otsingute, rahvusvahelise konteksti ning Eesti 20. sajandi esimese poole olustiku võrgustikus. „Mind on alati huvitanud, mis on kunstnikku käivitav jõud,“ ütleb Sildre. „Konrad Mägi tundus keeruka kunstnikuteekonna musternäidis, lausa arhetüüp, kelle elukaart vaadata. Teadsin aga, et Konrad Mägi nimelise mõistatuse lahendamiseks pean ka uurima ja näitama valgust pealispinna all asuvatele sügavamatele värvikihtidele.“

19. oktoobril avatakse Kumu kunstimuuseumis projektiruumi-näitus „Konrad Mägi lähivaates“. Näitus põhineb Eesti Kunstimuuseumi maalikogu hoidja Darja Jefimova magistritööl, mille käigus dokumenteeriti tehniliste uuringutega ligi kolmkümmend Konrad Mägi maali. Näitus toob vaatajani Mägi maalide kihistused, mida tavasilmaga ei näe: alusjoonised, ülemaalingud, parandused, muudatused. Kaasatud on erinevad tehnilised vahendid.  Näituse kujundaja on Villu Plink, graafiline kujundus Külli Kaats.
Näitus on avatud 19.10.2023–14.04.2024.
https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/konrad-magi-lahivaates/

31. oktoobril toimub Eesti Rahva Muuseumis Theatrumi esietendus „Konrad Mägi kirjad“. Ott Aardami muusikalises lavastuses tuuakse kuulajani Konrad Mägi elulugu, inimsuhted ja maailmavaade läbi tema enda sõnade. Mägi pihtimuslik kirjavahetus võimaldab heita pilgu ühe kunstniku kujunemisse ja sisemistesse hoiakutesse. Konrad Mägi kirju loevad Theatrumi näitlejad. Lavastusele on originaalmuusika kirjutanud Georg Jakob Salumäe, esineb keelpillikvartett. Lavastuse järgmine etendus toimub 1. novembril Tallinnas Theatrumi saalis.
https://www.theatrum.ee/lavastused/konrad-magi-kirjad/

Konrad Mägi 145. sünniaastapäeval 1. novembril toimub Heino Elleri Muusikakoolis Tartus rahvusvaheline konverents Konrad Mägist. Esinevad EMMA muuseumi direktriss Pilvi Kalhama, Ateneumi peakuraator Timo Huusko ja Lillehammeri kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen, samuti Eero Epner Konrad Mägi Sihtasutusest. Konrad Mägi looming asetatakse erinevatesse rahvusvahelistesse kontekstidesse ning silmitsetakse tema töid uute nurkade alt. Pilvi Kalhama peab ettekande „Kaanoneid murdes. Vastupanu jõud Konrad Mägi loomingus“. Nils Ohlsen analüüsib oma ettekandes Konrad Mägi ja kunstnikerühmituse Die Brücke liikmete paralleelseid liikumisi mere äärde saartele ja seal uute loominguliste impulsside leidmist. Timo Huusko vaatleb romantismi ja modernismi ilmnemist Konrad Mägi maastikes. Eero Epner räägib Konrad Mägi Sihtasutuse tegevusest. Toimub ka kõigi osalejate paneeldiskussioon. Konverents on inglise keeles, kuid eestikeelse tõlkega.

Samal päeval antakse üle traditsiooniline Konrad Mägi Sihtasutuse preemia inimesele, kes on teinud palju Konrad Mägi elu ja loomingu tutvustamiseks. Siiani on preemia pälvinud teiste seas maalikunstnik Tõnis Saadoja, filmirežissöör Marianne Kõrver, EMMA muuseumi direktriss Pilvi Kalhama.

Esitletakse Eesti Kunstimuuseumi kullafondi postmarki – seekord on sellel Mägi maal Marie Reisikust (1916). Marie Reisik oli naisõiguslane ning Mägi hea sõber. Mägi lõi temast harukordse portree, kus nappide vahenditega on saavutatud veenev tulemus. See on üks kõige isiklikumaid ja psühholoogilisemaid portreesid Mägi loomingus.

1. novembri õhtul kell 22.05 läheb ETV eetrisse esimene osa Konrad Mägist kõnelevast telesarjast. Nelja episoodi vältel kõneletakse Mägi jõudmisest kunsti juurde ning inimese, looduse ja värvi tähtsusest tema loomingus. Mägi ja tema ajastut analüüsivad Kristi Kongi, Lola Annabel Kass, Marek Tamm, Tiit Hennoste, Kadi Polli, Kaido Ole, Linda Kaljundi, Tiit Pääsuke, Daniele Monticelli ja Tõnis Tatar. Saadet ilmestavad kaadrid Konrad Mägi maalimispaikadest ning tema maalidest. Saate režissöör on Erle Veber, toimetaja Kai Väärtnõu.

Alates septembrist on neljapäeviti peale OP! saadet ETV eetris saatesari Kunstihetk. Marianne Kõrveri loodud sari toob vaatajani iga kord ühe maali Mägi loomingust ja avab selle taustu ning loomiskontekste.

Novembrikuus Norras Lillehammeri Kunstimuuseumis avatud Konrad Mägi isikunäitus „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju“ on pälvinud palju tähelepanu nii sealse publiku kui ka kriitikute hulgas.

Norra Rahvusringhääling valis Konrad Mägi näituse Norra möödunud aasta kaheksa olulisima kunstisündmuse sekka kõrvuti Norra uue rahvusmuuseumi avamisega. Mägi väljapanekut nimetatakse aasta suurimaks üllatuseks.

Üllatumist rõhutavad mitmed, kuna Konrad Mägi on siiani olnud Euroopas poliitilistel ja kultuuripoliitilistel põhjustel võrdlemisi tundmatu. Ka kunstiloolased tunnistavad, et Mägi looming oli nende jaoks seni teadmata.

„Mul jäi tema maale nähes suu ammuli ning otsustasin kohe, et tema loomingut tuleb Norras näidata,“ ütleb Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Saksa kunstiteadlane Nils Ohlsen. „See, kuidas ta värve kasutab ning oma maale struktureerib, on fantastiline. Ta tõlgendab loodust täiesti ainulaadses pildikeeles.“

Lisaks on ilmunud mitmeid arvustusi, kus tõstetakse esile Mägi väga omapärast ning individuaalset maalikeelt, virtuoossust, ebatraditsiooniliste ja tugevate värvide kasutamist ning liikumist reaalsuse ja luule piirialadel. Ennekõike märgatakse Mägi loodusmaale, mida iseloomustatakse salapäraste ning rikkalikena.

Konrad Mägi näituse kureeris Nils Ohlsen. Näitusele on koondatud kümneid maale kõigist Mägi loomeperioodidest. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Enn Kunila kunstikollektsiooni ja mitmete erakogujate kogudest. Väljapanek on jätk viimastel aastatel Soomes Espoos EMMA muuseumis ning Taanis GL Strand muuseumis toimunud Mägi näitustele, mis äratasid samuti avalikkuse tähelepanu ja pälvisid kiitvat vastukaja.

Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023.

Norras Lillehammeri Kunstimuuseumis avati 26. novembril mahukas Konrad Mägi retrospektiivnäitus „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju“.

Vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis lausus näitust avades, et väljapanek on hea näide eri kultuuride suhtlusest ja koostööst. „Selle mõju on raske mõõta, kuid ometi see avardab meie pilku ning rikastab elu. Ka mina vaatasin siin Norras Konrad Mägi Norra maastikke teise pilguga”, lausus Sirje Karis.

„Kultuur ja kunst arenevad nii süvenevas sisekaemuses kui ka kokkupuutes teiste kultuuridega. Konrad Mägi on suurepärane näide sellest, kuidas eri kultuuridega kokkupuude kunsti mõjutab,” sõnas Sirje Karis.

„Minult on küsitud, mis teeb Konrad Mägi eriliseks? Seda on võimalik selgelt tajuda. Ta tabab midagi olemuslikku elu kohta, midagi universaalset ja aegadeülest. Ta on alati värske ega tuhmu. Ta mõjub. See on ime.”

Tegemist on kolmanda ja viimase osaga Pilvi Kalhama kureeritud Mägi loomingu ülevaatenäitusest, mida on varem eksponeeritud Soomes Espoo Moodsa Kunsti Muuseumis EMMA (2021) ja Taanis Kopenhaageni kunstikeskuses GL Strand (2022).

„Konrad Mägi maalilaad on üllatavalt sõltumatu ja isikupärane, kuid tema loomingus leidub mõjutusi ka 1910.–1920. aastate rahvusvahelistest kunstivooludest, nagu neoimpressionism ja sellele omane puäntillistlik maalitehnika ning ekspressionism ja kubism. Tänu niisugusele mitmekesisusele on tema looming ka tänapäeval värske ja meeliköitev,“ kommenteeris näituse kuraator Pilvi Kalhama ja selgitas, et näitusel on väljas ligikaudu 120 maali eri loomeperioodidest, nende hulgas mitmed tema märgilised teosed.

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Lillehammeri Kunstimuuseumi ja Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi EMMA koostöös. Näituse kuraatorid on Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen ja Pilvi Kalhama EMMA-st.

Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2023. aastal.

Konrad Mägi Sihtasutuse tellimusel on valminud ligi 600-leheküljeline Konrad Mägi (1878–1925) loomingut tutvustav album.

Albumi südames on peaaegu sada Mägi loomingu kõige olulisemat teost, mis on varustatud saatetekstidega. Nende koostamisel on kasutatud lisaks kunstiajaloolisele võrdlusmaterjalile ka näiteks meteroloogilist andmestikku ja botaanilist analüüsi. Lisaks avatakse ajaloolisi, sotsiaalseid, poliitilisi, esteetilisi ja muid kontekste. Täpsustatud on mitmete teoste maalimispaigad, näiteks on selgunud, et mõned Rooma perioodi paigutatud maalid on loodud hoopis Napolis.

Albumis on ka Konrad Mägi teoste täielik register, kus on väikeste reproduktsioonidena ära toodud kõik seni teadaolevad 283 Mägi maali, mis on viimase saja aasta jooksul endast maha jätnud kasvõi ainult mustvalge jälje.

Samuti on albumis Konrad Mägi kirjad koos kommentaaridega ning lühidalt tema elulugu. Album on varustatud mitmete elulooliste ja illustratiivsete fotode ning lisamaterjalidega.

Albumi koostaja on Eero Epner, teoste saatetekste on kirjutanud ka Lola Annabel Kass. Albumi kujundaja on Angelika Schneider ja koordinaator Maris Kunila.

Käesoleva aasta lõpus ilmub album ka ingliskeelsena.

Raamatu väljaandja on Sperare OÜ.

Konrad Mägi Sihtasutuse 2022. aasta preemia pälvis Pilvi Kalhama, Espoos asuva moodsa kunsti muuseumi (EMMA) direktriss.

Pilvi Kalhama kureerimisel toimus 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta jaanuarini EMMA kunstimuuseumis näitus „Konrad Mägi. Maalikunsti müstika“, mis hõlmas koguni 150 teost Mägi säilinud pärandist. Tegemist oli läbi aegade suurima Mägi personaalnäitusega. Näitus pälvis suurt huvi ning seda külastas üle 50 000 kunstihuvilise.

EMMA näituse ajal sündis idee ja võimalus juba ka järgmiseks välisnäituseks ning käesoleva aasta märtsist kuni maini toimus näitus „Konrad Mägi. Maalikunsti müstika“ Kopenhaagenis GL Strand muuseumis, kuraatoriks samuti Pilvi Kalhama.

Käesoleva aasta novembris avatakse Konrad Mägi personaalnäitus Lillehammeris, ka selle võimalikuks saamisel on hindamatu roll Pilvi Kalhamal, kes on ka näituse kaaskuraatoriks.

EMMA näituse ja sellega kaasnenud kataloogi tutvustamisel lausus Pilvi Kalhama: „Kosmopoliit Mägi annab maalide kaudu edasi seda, mida oma reisidel nägi, koges ja õppis, esitades ajastu kunstivooludest alati oma versiooni ja tõlgenduse. See teeb tema loomingu paeluvaks ka tänapäeva vaataja jaoks. On oluline tuua esile kunsti äärealadel tegutsenud talente ja mõista modernismi mitmetahulisust.

Mägi tundis end hingelt põhjamaalasena, kuid tema värvipalett oli lõunaeurooplaslikult kirgas ja kirev. Koloriit oli kunstniku jaoks kõige tähtsam, ütleksin isegi, et tema teoste lähtepunkt. Soovin, et näituse ja raamatu kaudu avaneks Mägi looming ka laiemale vaatajaskonnale nii Soomes kui rahvusvahelises mastaabis.“

Tänu Pilvi Kalhamale on tõepoolest Konrad Mägi looming avanenud laiemale vaatajaskonnale, nii Soomes kui ka Taanis aga peatselt ka Norras.

Konrad Mägi Sihtasutuse preemia on ette nähtud inimesele või kollektiivile, kes on teinud palju Eesti kunstiajaloo olulisima maalikunstniku Konrad Mägi (1878–1925) elu ja loomingu tutvustamiseks. Varem on preemia pälvinud filmirežissöör Marianne Kõrver (2020), kujundaja Tõnis Saadoja (2019) ja kunstiajaloolane Eero Epner (2018). Preemia suurus on 5000 eurot.

Preemia pidulik üleandmine Pilvi Kalhamale toimus 8. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis, kus näitusel „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ sai kaheksa kuu jooksul näha ligi paarikümmet Konrad Mägi maali.

Pühapäeval, 18. septembril lõppes Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis Konrad Mägi seninägemata teoste näitus. Näitust, mille idee pärineb Konrad Mägi Sihtasutuselt, saatis suur edu: kolme nädala jooksul külastas seda pea 11 000 külastajat. Erakogude näitus ja uue kunstialbumi väljaandmine on viinud veel ühe toreda tulemuseni – viimastel nädalatel on välja ilmunud neli Konrad Mägi maali nii Eestist kui ka Norrast ning isegi Austraaliast.

Näitusel tutvustati kunstipublikule erakogudest pärit teoseid, mida avalikkus ei olnud varem näinud või millega oldi tuttavad vaid reproduktsioonide kaudu. Samaaegselt näitusega ilmus ka Eero Epneri koostatud mahukas Konrad Mägi kunstialbum, mis koondab kõik kunstniku teadaolevad tööd. Seni avalikkusele teadmata töid on selles albumis umbes 40 ning nendest 17 olid näitusel väljas.
„Konrad Mägi seninägemata maalide näitus oli küll teoste arvult väike, kuid sisult väga suur. Seda suurust andis väljapanekule Eero Epneri koostatud mahukas ja põhjalik album. Tegemist on kunstniku peaaegu täieliku catalogue raisonné’ga, mida iseloomustab nii sisutihedus kui ka nauditav stiil ja interdistsiplinaarne lähenemine. Selle lehekülgedelt tõuseb selgelt esile kunstniku isiksus, tema teoste stiil ja maalilised väärtused, aga ka Mägi ümbritsenud inimesed, ilmastikuolud ja kogu ajastu,“ vahendab nii enda kui ka raamatut lugenud kolleegide ja näitust külastanud inimeste muljeid Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Konrad Mägi Sihtasutus jätkab kadunud teoste otsimist, tänades kõiki, kes on andnud enda valduses olevatest Mägi maalidest teada ning oodates jätkuvalt informatsiooni uurijate ja avalikkuse eest seni varjul olnud teoste kohta aadressile info@konradmagi.ee

Konrad Mägi Sihtasutuse tellimusel on valminud ligi 600-leheküljeline Konrad Mägi (1878–1925) loomingut tutvustav album.

Albumi südames on peaaegu sada Mägi loomingu kõige olulisemat teost, mis on varustatud saatetekstidega. Nende koostamisel on kasutatud lisaks kunstiajaloolisele võrdlusmaterjalile ka näiteks meteroloogilist andmestikku ja botaanilist analüüsi. Lisaks avatakse ajaloolisi, sotsiaalseid, poliitilisi, esteetilisi ja muid kontekste. Täpsustatud on mitmete teoste maalimispaigad, näiteks on selgunud, et mõned Rooma perioodi paigutatud maalid on loodud hoopis Napolis.

Albumis on ka Konrad Mägi teoste täielik register, kus on väikeste reproduktsioonidena ära toodud kõik seni teadaolevad 283 Mägi maali, mis on viimase saja aasta jooksul endast maha jätnud kasvõi ainult mustvalge jälje.

Samuti on albumis Konrad Mägi kirjad koos kommentaaridega ning lühidalt tema elulugu. Album on varustatud mitmete elulooliste ja illustratiivsete fotode ning lisamaterjalidega.

Albumi koostaja on Eero Epner, teoste saatetekste on kirjutanud ka Lola Annabel Kass. Albumi kujundaja on Angelika Schneider ja koordinaator Maris Kunila.

Käesoleva aasta lõpus ilmub album ka ingliskeelsena.

Raamatu väljaandja on Sperare OÜ.

26. augustil Mikkeli muuseumis avatava näitusega „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ tuuakse kohaliku kunstipubliku ette armastatud Konrad Mägi seni eksponeerimata teosed. Teosed on pärit erakogudest, mõni neist jõuab siia ka välismuuseumide kogust. Näitusega kaasneb ka ülimahukas, Mägi kogu loomingut tutvustav album.

Konrad Mägi. Saaremaa. 1913 – 1914. Väliseesti muuseum (Kanada)

Viimastel aastatel on leitud mitukümmend Konrad Mägi (1878–1925) teost, mida avalikkus pole veel kordagi näinud või millega ollakse tuttavad vaid reproduktsioonide kaudu. Teoseid on leitud Eestist, aga ka Kanadast, Rootsist ja mujalt. Käesolev väljapanek tutvustab publikule esmakordselt seni eksponeerimata maale peaaegu kõigist kunstniku loomeperioodidest, mis täiendavad meie arusaamist Mägi pärandist.

Eero Epner, kes on põhjalikult Mägi loomingut uurinud ning kes on ka näituse üks koordinaatoritest, kirjeldab ilmuva albumi olulisust kohaliku kunstiloo kontekstis: „Uued avastatud tööd, täpsustatud faktid ja tervikuks koondatud ülevaade loomingust võiks olla heaks baasiks, millele saab rajada erinevaid tõlgendusi ja lisada andmestikku.“

„Näitusega soovime rõhutada erakogude rolli kunsti talletamisel ja kunstnike loomingust ettekujutuse laiendamisel. Pika uurimisprotsessi tulemusena erakogudest avalikkuse ette toodud Konrad Mägi maalide väljapanek annab kunstihuvilistele võimaluse näha teoseid muuseumikeskkonnas, siduda need kunstniku eelnevalt teada olnud loominguga,” selgitas näituse üks koordinaatoritest, Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Väljapanek on avatud vaid 18. septembrini, kuid näituseperioodiks on muuseum pikendanud lahtiolekuaegu: teisipäevast pühapäevani kell 10–20.

Näitusega kaasnevad ka publiku- ja haridussündmused.
Koordinaatorid: Eero Epner, Aleksandra Murre
Näitus saab teoks Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumi ning Konrad Mägi Sihtasutuse koostöös.

Lisainfo: https://mikkelimuuseum.ekm.ee/syndmus/konrad-magi-seninagemata-maalid/

Kolmapäeval, 24. augustil kell 14 avatakse Võru vallas, Verijärve külas asuvas Verijärve parklas  Konrad Mägi maalimispaiga stend.

Kasaritsa järv (Verijärv). 1916–1917. Eesti Kunstimuuseum

Konrad Mägi (1878–1925) hakkas Võrumaal käima alates 1916. aasta suvest. Ta maalis Verijärve ääres, aga ka Kasaritsas ning mujalgi. Algas uus loomeperiood tema loomingus, kus annavad tooni rütmistatud ja panoraamsed maastikuvaated ning ekspressiivsus.

Stendi koostas Konrad Mägi Sihtasutus ning see paigaldatakse koostöös Võru vallavalitsusega.

Konrad Mägi maalimispaiku tähistavad stendid on tänaseks juba Vilsandi saarel, Kihelkonna kellatorni juures, Kuressaares, Otepääl, Pühajärve ja Saadjärve ääres ning Viljandis. Stendide paigaldamisega juhitakse tähelepanu Konrad Mägi loomingu olulisimale osale, milleks on Eestis valminud maastikumaalid.

Neljapäeval, 28. juulil kell 11 avatakse Viljandis Vana-Vaksali tänaval, Ugala teatrihoone vastas Konrad Mägi maalimispaiga stend.

Viljandi motiiv.1915–1917. Eesti Kunstimuuseum

Viljandi Gümnaasiumi ja Ugala Teatri vahetus läheduses asuv stend tutvustab Eesti tuntuima maalikunstniku Konrad Mägi (1878–1925) Viljandis ja Viljandi ümbruses valminud teoseid.

Konrad Mägi viibis 1910. aastatel Viljandis sageli oma lapsepõlvesõbra Frieda Sangernebo-Baars kutsel. Ta maalis siin nii inimesi kui ka erinevaid paiku linnaruumis, näiteks lossivaremeid, vana vanglahoonet, Uueveski kanti ja Pauluse kirikut.

Stendi koostas Konrad Mägi Sihtasutus ning see paigaldatakse koostöös Viljandi linnavalitsusega.

Konrad Mägi maalimispaiku tähistavad stendid on tänaseks juba Vilsandi saarel, Kihelkonna kellatorni juures, Kuressaares, Otepääl, Pühajärve ja Saadjärve ääres. Stendide paigaldamisega juhitakse tähelepanu Konrad Mägi loomingu olulisimale osale, milleks on Eestis valminud maastikumaalid.

10. juulil kell 12 avatakse Saadjärve kaldal, Jääaja Keskuse juures stend, millega märgitakse Konrad Mägi maalimispaik.
 

Saadjärv. Äksi kirik. 1923–1924. Tartu Kunstimuuseum

Stendiga märgitakse ära Konrad Mägi (1878–1925) viimase maalimisperioodi asupaik Saadjärve ääres. Mägi maalis siin 1923. ja 1924. aasta suvedel ning nendest teostest moodustus uus, kuid paraku viimane etapp Eesti nimekaima maalikunstniku loomingus. Stendil on ära toodud informatsioon nii Mägi viimase loomeperioodi kohta kui mitmete maalide reproduktsioonid. 

Stendi koostas ning paigaldab Konrad Mägi Sihtasutus koostöös Tartu vallavalitsuse ja Jääaja Keskusega.

Konrad Mägi Sihtasutus on paigaldanud Konrad Mägi maalimispaiku märkivad stendid ka Vilsandi saarele, Kihelkonna kellatorni juurde, Kuressaarde, Otepääle ja Pühajärve äärde. Stendide paigaldamisega juhitakse tähelepanu Konrad Mägi loomingu olulisimale osale, milleks on Eestis valminud maastikumaalid.

Stendi avamine Äksis on osa Saadjärve ääres oleva Jääaja Keskuse 10. sünnipäeva tähistamisest.

Kõik huvilised on oodatud sündmusest osa saama!

Sel nädalal jõudis Kanadast pärale senitundmatu Konrad Mägi maal. Väliseesti Muuseumi (VEMU) kollektsiooni kuuluv teos on toodud Konrad Mägi Sihtasutuse algatusel viieks aastaks Eestisse, kus seda puhastatakse, restaureeritakse ning uurijatele ja avalikkusele tutvustatakse. 

Saaremaa. 1913–1914. Õli, lõuend. Väliseesti Muuseum

Teos pärineb Konrad Mägi ühest kõige kõrgemalt hinnatud Saaremaa perioodist (1913–1914) ning kujutab Abaja lahte Kihelkonnal. Teos kuulus Laine Pandi perekonnale, kes selle Eestist põgenedes 1944. aastal kaasa võttis. Teos rändas läbi Saksamaa Torontosse, kus ta rippus aastakümneid Laine Pandi korteris. Pärast surma pärandas ta maali Väliseesti Muuseumile.

Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul on tal äärmiselt hea meel, et Konrad Mägi kadunud teoseid on õnnestunud viimastel aastatel leida mitukümmend. „On eriline rõõm tuua Eestisse tagasi maal, mis siit omal ajal tuhandeid kilomeetreid läände on rännanud,“ ütles Kunila. „Laine Pandi perekond pidas maali nii hinnaliseks, et otsustasid selle põgenedes kõigest hoolimata kaasa võtta ning hoidsid seda aastakümneid eeskujulikult oma Toronto kodus. Suur tänu neile tagantjärele.“ Kunila sõnul on Konrad Mägi Sihtasutuse eesmärgiks maali igakülgne korrastamine ning seejärel uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani märgib, et tegemist on VEMU kunstikogu kõige hinnalisema teosega. „Küllap Laine Pant rõõmustaks koos meiega, et nende perele kuulunud maal on taas kodumaale jõudnud, kus seda saavad näha arvukad kunstisõbrad.“ Noorhani loodab ka, et Mägi maal leiab tagasi Kanadasse jõudes väärika koha VEMU uue hoone näituseruumides.

1. novembril tähistati Konrad Mägi 143. sünniaastapäeva maalimispaikade stendide avamisega Otepääl ja Pühajärvel.

Konrad Mägi käis Otepääl mitmel korral, mil ta suvitas Pühajärvel (1918–1920).
Mägi maalis sageli Pühajärve, kuid on kujutanud ka nii Otepää tänavaid kui ka kirikut. Tol perioodil süvenesid Mägi loomingus eksistentsiaalsed toonid, ta tajus looduses üha enam pingeid ja sakraalsust.

Otepää ja Pühajärve stendidel olevad teosed on pärit Eesti Kunstimuuseumi ja Viinistu kunstimuuseumi kogust, samuti Eesti Üliõpilaste Seltsist ja erakogust.

Otepää stend

Pühajärve stend

Stendid paigaldati koostöös Otepää vallavalitsusega Otepääle, Valga mnt ja Tehvandi põigu nurgale National Geographicu kollase raami juurde ning GMP Pühajärve restorani juurde rannapromenaadi alguses.  Kohapeal võtsid sõna Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila ja kunstiajaloolane Eero Epner. Kohaletulnuid tervitas Otepää vallavanem Jaanus Barkala, sõnavõtu tegi ka Otepää kunstnik Reet Ohna. Muusikalise ja sõnalise poole eest hoolitses Otepää Kultuurikeskused loomejuht Kaidi Pajumaa, kitarril saatis Kristjan Luik.

Konrad Mägi Sihtasutus tähistab stendidega need olulisemad paigad Eesti maastikul, kus valmisid maalikunstnik Konrad Mägi silmapaistvad teosed. Avatud on juba stendid Kihelkonnal, Vilsandil ning Kuressaares.

Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915–1916. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum

Täna, 28. septembril avatakse Soomes Espoos EMMA kunstimuuseumis näitus „Konrad Mägi. Maalikunsti müstika“.
EMMA muuseumi direktriss ja näituse kuraator Pilvi Kalhama on kirjutanud näituse tutvustuseks järgnevalt.

Käesoleval näitusel esitletakse laia valikut Eesti modernistliku maalikunsti rajaja Konrad Mägi (1878–1925) loomingust. See hõlmab koguni ligi 150 teost Mägi säilinud pärandist. Lisaks maastikumaalidele on näitusel väljas ka valik parimatest portreedest.

Mägi esimesed õlimaalid sündisid Ahvenamaal, kuhu ta saabus pärast õpinguid Peterburis. Ta õppis ka mõnda aega Helsingis Ateneumis. Hilisemad rännakud viisid kunstniku Prantsusmaale, Norrasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Seejärel pöördus ta tagasi Eestisse. Mägi oli kosmopoliit, kes maalis seda, mida nägi, tundis ja õppis oma reisidel. Ta kasustas vabalt erinevaid väljendusviise ning erinevad looduslikud paigad avaldasid mõju tema maalimislaadile. Paljudest oma kaasaegsetest erineb Mägi julge värvikasutuse poolest. Tegelikult puudub omapärasel Mägil võrdlus Euroopa modernismi ajaloos. Täna oleme valmis sellistele talentidele perifeeriast omistama nende kohta ajaloos, avardades sellega ühtlasi ka oma arusaamist modernse kunsti ajastust.

Mägi peamiseks inspiratsiooniallikaks oli loodus. See oli talle nii jõu allikaks kui ka vahendiks, läbi mille uurida maalimise võimalusi, inimese olemust ja silmale nähtamatut elu salapära. Mägi ei püüdnud luua sarnasust tegelikkusega, vaid keskendus sellele, kuidas maalida ning kuidas edasi anda seda, mis on edasiantav vaid läbi kunsti. Oma suurepärastes portreedes oli Mägi peamiseks eesmärgiks luua veenev maal. Mägi maalid toovad portreekunsti välja sellele žanrile omastest tolmustest kabinettidest.

On olnud ülimalt meeldiv kureerida Konrad Mägi näitust, mis on mahult esmakordselt nii suur ja väljaspool Eestit esitleb sellises ulatuses Mägi kunsti ainulaadsust. Kunstniku sidemed Soomega olid üheks tugevaks ajendiks näituse tutvustamiseks Soome publikule.

Näitus toimub EMMA kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös. Eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogudest ning Enn Kunila kunstikollektsioonist ja erakogudest.

Näituse kuraator on Pilvi Kalhama, projektijuhid on Pilvi Kalhama ja Inka Laine, kujundaja on Milla Rissanen. Näituse turundust ja reklaami toetab Konrad Mägi Sihtasutus koostöös meediaagentuuriga Inspired.

Näitus jääb avatuks kuni 23. jaanuarini 2022

Konrad Mägi mälestusmonumendi ideekonkursile esitatud 17 töö hulgast pälvis teise koha kavand „Klaaspärlimäng“ ja kolmanda koha kavand „Konradi pilk“. Esimene koht jäi sobiva töö puudumisel välja andmata.

Teise koha pälvinud kavandi „Klaaspärlimäng“ (autorid Tarmo Ladva ja Uku Põllumaa) puhul tõi žürii esile selle väärikust ja pilkupüüdvust. Lahenduse ambitsioon ei ole olnud asukohas domineerida, vaid mõjuda arusaadavalt ja ümbritseva suhtes lugupidavalt. Teise koha eest premeeritakse kavandi autorit 4000 euroga. Kolmanda koha kavandi „Konradi pilk“ (autorid Kirke Kangro ning Toomas Tammis) puhul hindas žürii selle nüüdisaegset ja ootamatut lahendust värvi ning ruumi kasutamisel, kuid pidas töö teostust hoone ajaloolisel fassaadil pigem komplitseerituks. Kolmanda koha preemia on 3000 eurot. 

Teise koha kavand „Klaaspärlimäng“

Kolmanda koha kavand „Konradi pilk“

Žüriiliikme Anne Rudanovski sõnul otsiti eelkõige teost, mille kunstnik on loonud inspireerituna teise kunstniku loomingust ja elust. „Tööde hulgas oli aga enim lahendusi, mis tegelesid pigem hoone dekoreerimise ja illustratsiooni loomisega kui asukoha ja ruumi mõtestamise ning monumentaalkunstile kohaste väljundite otsimisega,“ ütles ta. Viimane vajab Rudanovski hinnangul Eestis tõsist ümbermõtestamist ja edasist pikemat arutelu.
 
Žürii esimees linnaarhitekt Tõnis Arjus täpsustas, et hindajad otsustasid esimest preemiat mitte välja anda, kuna ei leidnud pakutute hulgast Konrad Mägi panuse väärilist realiseeritavat tööd. Ideekonkursi eesmärgiks oli sõlmida võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teose projekteerimiseks hankeleping. Kuna võitjaväärilist tööd ei leitud, jääb leping sõlmimata. „Konrad Mägi SA, Eesti Kujurite Ühendus, Tartu Kunstimuuseum ja Kõrgem Kunstikool Pallas jätkavad linnaga koostööd Konrad Mäe panuse jäädvustamise teemal,“ lausus Arjus.
 
Žüriisse kuulusid linnaarhitekt Tõnis Arjus, Konrad Mägi Sihtasutuse esindaja Enn Kunila, Pallase skulptuuriosakonna juhataja ning Eesti Kujurite Ühenduse esindaja skulptor Anne Rudanovski, Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann ning Eesti Kujurite Ühenduse esindaja skulptor Jana Huul.
 
Konrad Mägi mälestusmonumendi ideekonkursiga otsiti lahendust monumendile, mis oleks tema kunagise ateljee ees Raekoja platsil märkinud kunstniku panust Eesti kultuuriruumis. 

Neljapäeval, 22. juulil avatakse Saaremaa Ooperipäevade raames Kuressaares Konrad Mägi maalimispaika tähistav stend, mis on loodud Konrad Mägi Sihtasutuse ja Saaremaa valla koostöös.

Konrad Mägi viibis Kuressaares 1920. aasta kevadsuvel, mil ta juhendas algkooliõpetajate täienduskursuseid ning parandas tervist. Stendil on ära märgitud nii teave Mägi viibimise kohta kui reproduktsioonid tema Saaremaal valminud teostest, sh Kuressaare motiiv. Teosed pärinevad Enn Kunila, Madis Üürikese ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidest.

Konrad Mägi viibis Saaremaal nii 1913. ja 1914. aasta suvel kui ka 1920. aastal. Kahel esimesel suvel peatus ta Kihelkonnal ning Vilsandil. Mõlemas paigas tähistati maalimispaigad selle aasta juunis stendidega. Edaspidi on Konrad Mägi Sihtasutusel kavas tähistada stendidega ka teised Konrad Mägi maalimispaigad Lõuna-Eestis.
Kõik huvilised on oodatud stendi avamisele 22. juulil kell 15 Lossi tänava ja Kitzbergi tänava ristmikul Arensburgi hotelli juures.

Kuressaare tänav. 1920. Õli, papp. Enn Kunila kollektsioon

18. ning 19. juunil avatakse Kihelkonnal ja Vilsandil stendid, mis märgivad kunstnik Konrad Mägi maalimispaiku. Mägi veetis Vilsandil ning Kihelkonnal 1913. ja 1914. aasta suved. Neil suvedel valmisid mitukümmend maali, mida loetakse Konrad Mägi loomingus üheks olulisimaks. Värvi- ja valgusrikkad teosed on oma lähenemiselt modernistlikud, kujutades esimest korda Eesti loodust moodsa kunsti vahenditega. Stendid on loodud Konrad Mägi Sihtasutuse ja Saaremaa valla koostöös.

Konrad Mägi Sihtasutuse eestvõttel on kavas tähistada maastikus ka teised Mägi maalimispaigad. Sihtasutuse juhataja Eero Epneri sõnul ei väljendanud Konrad Mägi oma maastikumaalides niivõrd kodumaa-taju, vaid püüdles iseseisvate kunstiteoste poole. Maastikus tema maalimispaikade märkimine võiks aga tõsta üldist teadlikkust kujutava kunsti tähtsusest. „Meil on väga palju looduses märgitud militaarajalooga seotud kohti või looduslikult tähelepanuväärseid paiku,“ ütles Epner. „Sinna kõrvale võiks tuua ka kultuuriloolise mõõtme.“

Stendid avatakse:

Reedel, 18. juunil kell 18.00 Kihelkonna kiriku juures
Laupäeval, 19. juunil kell 11.00 Vilsandi tuletorni juures

Kõik huvilised on oodatud!

Merikapsad. 1913–1914. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum

Maastik kirikuga. 1913–1914. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum

Konrad Mägi viibis Norras aastatel 1908 kuni 1910. Just Norras alustas ta intensiivselt maalimist ning esines ka esimesel näitusel. Norra arhiividest on tänaseks välja tulnud mitu leidu seoses Konrad Mägi viibimisega Norras.

Käesoleva artikli tõlge:

ÅSNES: Knut Larsson Åsnes’i kunstiühingust palub Glåmdalen’i lugejate abi. 9.-23.11.1997 toimub 16 Eesti kunstniku näitus galeriis «Fjøset» Sønsterud’is seoses Åsnes’i kultuurinädalatega. 15 neist on noored kunstnikud, kes nimetavad end „Grupp Tartu“ ja on kõik õppinud Konrad Mägi Ateljees Tartus.

Elas Eidskog’is. Konrad Mägit (1878–1925 ) peetakse Eesti kõige olulisemaks maalikunstnikuks, kes on olnud nii õpetaja kui ka 1919.a. Tartus rajatud kunstikooli direktor. Enne seda viibis ta augustist 1908 kuni detsembrini 1910 õppereisil Norras, mille järel suundus Pariisi. Oma Norra perioodi jooksul maalis ta tõenäoliselt üle 110 õlimaali, enamus neist maastikuvaated, millest mõned arvatavasti meie piirkonas Eidskog’is, kus Mägi veetis ühe suve. 1910. a. oli tal näitus Blomqvist’i galeriis Oslos koos Christian Krogh’i ja Leon Aurdal’iga. Kokku peaks siinkandis leiduma ca 20 Konrad Mägi maali ning Larsson loodab, et Glåmdalen’i lugejad teavad osasid neist ja osutub võimalikuks laenutada mõningaid näitusele Sønsterud’is. Asjaga on ka kiire, kuna Eesti näitus avatakse juba pühapäeval, 9. novembril.

See kuulutus reklaamib Konrad Mägi näitust Oslos koos Christian Krohgi ja Leon Aurdaliga. Mõlemad olid tunnustatud Norra kunstnikud. Krohg oli üks tuntumaid Norra autoreid, ta oli Norra Kunstiakadeemia esimene professor ning Edvard Munchi toetaja. Krohgile on püstitatud Oslo kesklinna ausammas. Krohg oli põgusalt puutunud Konrad Mägiga kokku Pariisis, kus ta teda õpetas, ja ilmselt sellest tulenes ka kutse Mägile osaleda näitusel. Teadaolevalt eksponeeris Mägi tol näitusel 22 maali ning see jäi tema suurimaks tööde näitamiseks väljaspool Eestit kuni 2017. aastani, mil toimus Mägi tööde väljapanek Roomas.

Nendes Oslo aadressiraamatutes on ära toodud Konrad Mägi aadressid,
kui ta elas Oslos.

Mägi, Konrad, maalikunstnik, aadr. Frogner veien 35

Mägi, Konrad, maalikunstnik, aadr. Kirke veien 56

Ideekonkursiga soovitakse leida parim kunstiline lahendus Eesti tuntuima maalikunstniku Konrad Mägi (1878-1925) mälestuse jäädvustamiseks Tartu südalinnas. Monumenti kavandatakse Raekoja plats 8 hoone lähistele, mis oli kunstniku viimane elukoht, kus ta maalis, elas ja õpetas seitse aastat. Nüüd tegutseb seal Konrad Mägi Ateljee maalistuudio.

Mälestusmonumendi rajamise algataja ja kaasrahastaja on Konrad Mägi Sihtasutus.

„Tartu rikkalikust kunstielust väärib esiletoomist lugematu hulk tegijaid, kelle seas on olulisel kohal ka Konrad Mägi,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. “Sobivaimat lahendust tema mälestuse jäädvustamiseks otsime laiemas koostöös Konrad Mägi Sihtasutuse, Eesti Kujurite Ühingu, Kunstikooli Pallas ja Tartu Kunstimuuseumi esindajatega. Ideevõistlusel osalejatelt oodatakse loomingulist lähenemist, mis väljendab modernistliku kunstniku loomingu pärandit.“

Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila sõnul soovitakse monumendi kaudu rääkida mitte ainult inimesest, vaid laiemalt maalikunstist ja selle iseväärtustest. „Konrad Mägi maalikunstis oli oluline ennekõike värv ja seeläbi eriliste hingeliste kogemuste otsimine ning vahendamine ja loodame, et monument aitab esile tõsta just Mägi kunsti erilisust,“ ütles Kunila. Ühtlasi tõstis Kunila esile, kuidas Mägi looming on aja jooksul muutunud järjest olulisemaks ning viimastel aastatel on tärganud suur huvi tema kunsti vastu ka välisriikides.

Tartu linn on legendaarse pallaslase Konrad Mägi pärandit väärtustades toetanud aastakümneid temanimelise ateljee tegevust. Raekoja plats 8 asuv ateljee remonditi koostöös ettevõtja Enn Kunila ja Konrad Mägi Sihtasutusega eelmisel aastal. Sama hoone ette kavandatakse kunstnikule mälestusmonumenti.

Ideevõistluse juhendiga saab tutvuda Riigihangete Registris.
Võistlustöid oodatakse hiljemalt 12. maiks 2021 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonda, Küüni tn 5, 51004, Tartu (märgusõna „Konrad Mägi“).

Tööde hindamiseks moodustatud žüriisse kuuluvad linnaarhitekt Tõnis Arjus, Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila, Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna juhataja, Eesti Kujurite Ühingu liige Anne Rudanovski, Eesti Kujurite Ühingu esindaja, skulptor Jana Huul ja Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Ideevõistluse parimaid töid premeeritakse: 1. koht 7000 eurot; 2. koht 4000 eurot ja 3. koht 3000 eurot.

Rohkem infot tartu.ee/et/konrad-magi-malestusmonumendi-ideekonkurss

Konrad Mägi Sihtasutus on asunud toetama Eesti vanema kunsti uurijaid. Selle nimel asutati stipendium, millega toetatakse magistrante või doktorante, kelle sooviks on teaduslikult uurida Eesti 20. sajandi esimese poole kunstiajalugu. Esimese stipendiumi pälvis Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mareli Reinhold. Reinholdi uurimisfookuses on Eesti naiskunstnike tegevus kahe maailmasõja vahel.

Stipendium hõlmab kogu õppeaja ning on 600 eurot kuus. Stipendiumile kandideerimiseks võivad kõik, kelle sooviks on uurida Eesti 20. sajandi esimese poole kunstiajalugu, pöörduda sihtasutuse poole. Eriti oodatud on teaduslikud uuringud Konrad Mägi elu ja loomingu kohta.

Eesti Kunstiakadeemia tervitab väga Konrad Mägi Sihtasutuse algatust, mis on suurepärane näide avaliku ja erasektori koostööst humanitaarvaldkonnas. Eestis on olnud esil pigem tehnika-, IT ja majandusalased uurimistoetused. Konrad Mägi Sihtasutuse ettevõtmine aga näitab veenvalt, et küps paljutahkne ühiskond toimib edukalt siis, kui väärtustatakse ka kultuuri ja selle mõtestamist.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut on eriti uhke selle üle, et just kunstiteaduse magistrant pälvis sihtasutuse esimese stipendiumi.

Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul on oluline toetada Eesti vanema kunsti uurijaid. “Neid, kes tunneksid oma teadustöös või ka kuraatoritena huvi 20. sajandi esimese poole kunsti vastu, jääb kahetsusväärselt järjest vähemaks,” ütleb Kunila. “On oluline taaselustada huvi selle äärmiselt olulise perioodi vastu Eesti kunstiajaloos.”

Konrad Mägi Sihtasutuse selleaastase preemia pälvis filmirežissöör Marianne Kõrver. Marianne Kõrver on kahe Konrad Mägi eluloofilmi autor. Neist esimene saatis Konrad Mägi edukat isiknäitust Torinos, teine, „Kunst on ainuke pääsetee“, esilinastus Mägi 142. sünniaastapäeval 1. novembril.
Kõrveri puhul tõstab sihtasutuse nõukogu esile süvenenud ja loomingulist käsitluslaadi, keskendumist maalikunsti iseväärtustele ning uute tõlgendusviiside esiletoomist. Preemia anti üle Konrad Mägi eluloofilmi pidulikul esilinastusel Sõpruse kinos.
Konrad Mägi Sihtasutuse preemia on ette nähtud inimesele või kollektiivile, kes on teinud palju Eesti kunstiajaloo olulisima maalikunstniku Konrad Mägi (1878-1925) loomingu tutvustamiseks. Eelmisel aastal pälvis preemia arvukate Mägi näituste kujundaja Tõnis Saadoja. Preemia suurus on 5000 eurot.

1. novembril esilinastus kinos Sõprus ning ETVs Konrad Mägi eluloofilm „Kunst on ainuke pääsetee“.
Režissöör Marianne Kõrveri dokumentaalfilm räägib maalikunstnik Konrad Mägi elust ja loomingust. Autori sõnul huvitas teda filmi loomisel ennekõike Mägi vastuoluline ja kohati seletamatu isiksus, mille eri tahud kanduvad üle ka tema loomingusse. Mägi metafüüsiliste otsingute kirglik ja ennasthävitav lugu ning teatav salapära, mis ümbritseb nii tema elu kui ka loomingut, annab vaatajale võimaluse suhestuda tema kunstiga väga personaalsel ja läbitunnetatud moel.
Oma isiklikku suhet kunstniku loomingusse ning Mägi loomingu laiemaid tagamaid avavad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi.
Filmi esilinastusega tähistati Konrad Mägi 142. sünniaastapäeva ning anti režissöör Marianne Kõrverile üle Konrad Mägi Sihtasutuse 5000 euro suurune preemia Eesti kunstiajaloo olulisima maalikunstniku Konrad Mägi elu ja loomingu tutvustamise eest perioodil 2019-2020 Eestis ning välismaal.

Filmi saab vaadata SIIT ning keskkonnas jupiter.err.ee
Filmi tootja on Konrad Mägi Sihtasutus.

Reedel, 29. novembril avatakse Torinos, Musei Realis näitus “Konrad Mägi. Põhjamaa valgus”. Näituse avab Eesti president Kersti Kaljulaid.

Eesti Kunstimuuseumi, Musei Reali ning Konrad Mägi Sihtasutuse ühistööna valminud näitus langeb samasse aega, mil täitub sada aastat Mägi reisist Itaaliasse. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.

Konrad Mägi maalid sündisid kunstniku intensiivsest ja rahutust loomusest. Pingestatud ja teinekord unenäoliste väljendusrikaste maastike kujutamise kaudu näitab autor eurooplastele põhjamaa looduse lumma: kõrgel kummuvat taevast, mida lõhestavad püsimatud pilved ja päikesevälgatused, järvesilmasid, laiuvaid niite ja põlde ning karmi rannikut.

Mägit peetakse Eesti moodsa maalikunsti isaks ning teda on võrreldud Vincent van Goghi ja Alfred Sisleyga, kelle loomingust võib leida sarnast julget värvikasutust ja valgusefekte. 

Ühegi konkreetse kunstivooluga haakumata seilab Mägi kord ühel, kord teisel hoovusel, kuid valib lõpuks alati oma tee. Ta armastab loodust ja läheneb sellele justkui portreteeritavale, aga ka vastupidi – tema vähesed maalitud portreed oleksid justkui loodusmaalid, mis kujutavad metafüüsilist ja pühitsetud ruumi. Anarhisti, ekstsentriku, unistaja ja idealistina on Mägi 20. sajandi alguse Euroopas oma maalilaadilt ja eluviisilt ainulaadne kunstnik.

Musei Reali direktori Enrica Pagella jaoks on näitus “Konrad Mägi. Põhjamaa valgus” ühtaegu avastus ja väljakutse publikule. “Ühest küljest tutvustame neile ikkagi suhteliselt tundmatut kunstnikku ja tema maailma, mida on vorminud kogemused ja kokkupuuted Eesti, Peterburi, Pariisi ja Roomaga. Teisest küljest esitavad Mägi maalid vaatajale tõelise väljakutse, sest tema pildikeel on küll otsene, aga sisaldab sümboleid eri kunstisuundadest alates juugendstiilist ja fovismist kuni impressionismi ja ekspressionismini välja, mida tuleb tõlgendada konkreetsete isiklike inspiratsiooniallikate taustal nagu miskit, mis on pärit kaugelt võõralt maalt ja järgib vaid oma kodumaa tavasid,” arutles ta ja lisas, et Mägi on maalikunstnik, kes on lisanud oma kujundi-, värvi- ja valguskasutusega eraldi peatüki Euroopa kultuurilukku.

Eesti kunstimuuseumi direktori Sirje Helme jaoks kujutab näitus endast Euroopa kunstiloo kontekstis ühtaegu nii tagantjärele tunnustamist kui ka tasategemist. “Maineka kunstiinstitutsiooni sisuline ja suur huvi Eesti vanema kunstiajaloo vastu võiks veel kord veenda kõiki, et mõisted “perifeeria” ja “keskus” on Euroopa kultuuriloos oma tähendust kiiresti kaotamas. Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mägi loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu,” lausus Helme.

Näitusel saab vaadata režissöör Marianne Kõrveri spetsiaalselt näituse tarbeks loodud dokumentaalfilmi Konrad Mägist.

Näituse tunnustööks on Konrad Mägi 1909. aasta maal „Norra maastik“.

Näituse kuraator on Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja, graafiline disainer Kätlin Tischler.

Näitus “Konrad Mägi. Põhjamaa valgus” (“Konrad Mägi. La Luce del Nord”) on Torinos publikule avatud 30.11.2019–08.03.2020.

1.novembril toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti kunsti suurkuju, maalikunstnik Konrad Mägi (1878–1925) 140. sünniaastapäevale pühendatud konverents ja pidulik kontsert, mille korraldajaks oli Konrad Mägi Sihtasutus koostöös Tartu linnaga.

Peale konverentsi ettekandeid külastati ühiselt Konrad Mägi hauda Vana-Peetri kalmistul. Tartu Linnavalitsuse ning Konrad Mägi SA poolt asetati hauale pärjad ning süüdati küünlad.

Külastati ka Raekoja platsil asuvat Konrad Mägi kunagist ateljeed, kus tegutseb Konrad Mägi Ateljee Selts.

Rohkem infot konverentsi ja kontserdi kohta saab lugeda siit.

1.novembril toimub Tartu Ülikooli aulas Eesti kunsti suurkuju, maalikunstnik Konrad Mägi (1878–1925) 140. sünniaastapäevale pühendatud konverents ja pidulik kontsert, mille korraldajaks on Konrad Mägi Sihtasutus koostöös Tartu Linnavalitsusega.

Konverentsil esinevad ettekannetega Itaalia kunstiteadlane ja -kriitik Arnaldo Colasanti, dramaturg ja kunstiajaloolane Eero Epner, kirjandusteadlane ning kirjanik Aare Pilv, kunstiteadlane Lola Annabel Kass ning USA kunstiteadlane Bart Pushaw.
Konverentsi avavad Tartu linnapea Urmas Klaas ning Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila.
Konverents on kutsetega, kuid huvilised saavad jälgida otseülekannet konverentsist aadressilt: www.uttv.ee. Konverentsi ülekanne toimub kell 10.30–14.30.

Ettekannete pealkirjad
Arnaldo Colasanti „Hing, see on harv pidupäev“
Eero Epner „Kunstniku kanoniseerimine“
Aare Pilv „Konrad Mäe kõverad“
Lola Annabel Kass „Dekadentlik Konrad Mägi: raskemeelsuse avaldumine värvides ja kujundites“
Bart Pushaw „Konrad Mägi Norra-periood ja mikrobioloogia“

Kell 19.00 algab Tartu Ülikooli aulas pidulik kontsert.
Esineb Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Kammerorkester ning toimub Tõnu Kõrvitsa teose „Lahkumine Caprilt“ Homage Konrad Mägile maailmaesiettekanne. Kontserdil esinevad EMTA rektor, pianist Ivari Ilja, sopran Kristel Pärtna ja tenor Oliver Kuusik. EMTA Kammerorkestrit dirigeerib Andres Kaljuste.

11.10.2018 Õhtuleht
Henry Linnard

Kumu kunstimuuseumis avati täna kolme Balti riigi koostöös sündinud näitus
„Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“, mis kogus Pariisis Orsay
muuseumis juunist septembri keskpaigani 250 000 vaatajat. Näitusel on väljas ligi 150 teost Eesti, Läti ja Leedu kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Teiste hulgas on üles pandud Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise ja paljude teiste kunsti suurnimede loomingut.

„Kolme riigi vahel on olnud äärmiselt professionaalne koostöö,“ kiidab Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. „Suure näituse tegemine, kus on vaja vaielda sisu üle ja ühiselt paika panna prioriteedid, on sujunud sõbralikult,“ lisab ta. Helme kirjeldab 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algust, kui äärmiselt olulist aega kõigile kolmele Balti riigile. „Mitte ainult seepärast, et 1918. aastal saavutasime iseseisvuse vaid ka seepärast, et just see oli aeg, millal kujunes välja meie professionaalse kunsti keskkond.

See oli kui suur supikatel Venemaalt üle Euroopa Pariisini välja. Selle sees ujusid ka meie kunstnikud,“ ilmestab ta. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi kuuluva näituse rosinaks peab Helme selle avamist Pariisis Orsay muuseumis. „Orsay on kahtlemata mitte ainult Euroopa vaid üle maailma 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kunsti võimsaim muuseum, mille retoorikat peavad kõik selle perioodiga tegelejad hästi silmas. Orsays oldi väga rahul külastajate numbritega, mis ulatus 250 000 külastajani ning ka meediakajastus Prantsusmaal oli äärmiselt positiivne,“ tunneb ta heameelt. Näitus oli Pariisis avatud septembri keskpaigani ning nüüd on see jõudnud Eestisse Kumu kunstimuuseumisse, kus see on avatud veebruari alguseni.

Vähendatakse vahemaid
EV100 rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv kiidab Eesti kunstimuuseumit, et too on ellu viinud ühe alusmõtte, mida on tähtsustatud kogu juubeliprogrammi ette valmistades. „See seisneb selles, et mõtteline vahemaa nende inimeste vahel, kes käivad näitusel Pariisis, nagu seda juhtus selle ilusa näitusega, või Roomas, või Washingtonis väheneks minimaalseks selle näitusel käijaga, kes jalutab Kadriorus,“ selgitab ta. „See on tohutult suur eesmärk, mis on vaimustava elegantsiga ellu viidud. Me oleme järjest ja järjest selle tunnistajateks, see on imeline ja ma arvan, et selle kaalukus alles hakkab meieni jõudma,“ kiidab ta.
„Peame endale aru andma, et üks asi on rääkida Eesti lugu. See on tähtis, aga sama tähtis on rääkida kolme Balti riigi lugu ja olla selle võrra Euroopas rohkem pildil ja näidata neid ühisusi ja erinevusi. Mul on väga hea meel, et mõnes valdkonnas on see meil õnnestunud. Kunstimuuseum on üks neist,“ lisab Sarv. EV100 rahvusvahelise programmi juht kinnitab, et jätkatakse sama ambitsioonikalt ja usub, et Kunstimuuseum on selleks palju häid sõpru leidnud.
Näituse kuraatori Liis Pählapuu selgitusel kannab näitus pealkirja „Vabad hinged“, sest see iseloomustab hästi seda, kuidas lihtsatest taluperedest tulid kunstihuvilised noored. „See on märkimisväärne, kuidas maainimeste seast tulid noored, kes käisid kunsti õppimas ka väljaspool Eestit, alustasid siis kunsti õppimist ja praktiseerimist. Seda võib pidada omamoodi imeks,“ leiab Pählapuu. „See oli nende väga julge valik. Nad järgisid seda, mida nende hing neile ütles,“ ilmestab näituse kuraator.

Müüdid, hing ja loodus
Pählapuu tutvustab näitust läbi kolme teema, mida näitusel näeb. Esimene neist tutvustab baltimaade müüte ja legende. „Baltimaade lugude ja jutustuste tasand on põnev ja isiklik. Kui lääne kunstnikud on sümbolismis tegelenud väga üldiste inimeste ekistentsi puudutavate teemadega, siis Baltimaades lähenesid kunstnikud rahvuskultuuri uurimise poolega,“ selgitab ta.
Teise teema, hinge kohta ütleb kuraator, et seal on peetud vaatlust inimeste erinevatele tunnetele. „Ekstaatilisest joovastusest depressiivsuseni välja. See on selle ajastu sümbolismile ja selle alavormile dekadentsile iseloomulik,“ sõnab Pählapuu.
Kolmas teema tutvustab baltimaade loodust. „Mis on eriline selle poolest, kuidas meie kunstnikud on loodust näinud ja tõlgendanud. Looduse vaatluses mindi nii sügavuti, nagu tegi seda näiteks Konrad Mägi. See kontakt loodusega on väga müstiline, sügav ja eriline,“ leiab kuraator Pählapuu. „Väga õnnestunud on see, et nende kunst kõnetab meid ka praegu. See, et spetsiifilises keskkonnas sajand tagasi loodud kunstiteosed on kõnekad ka praegu, näitab, et teostega on saavutatud universaalne mõõde.“

16 August 2018 ERR
Merit Maarits

Neljapäeval, 23. augustil 2018 kell 18 avatakse Kumu kunstimuuseumis Konrad Mägi (1878–1925) maastikuvaadete näitus.

Väljas on üle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest ning fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed.
Lõuna-Eestis põlislaante vahel kasvanud Konrad Mägi jaoks oli looduse maalimine alati katse tungida looduses peituvate salapäraste ja müstiliste jõududeni. Tema jaoks pakkusid nii loodus kui ka selle maalimine peaaegu et sakraalseid kogemusi, kuna äärmiselt tundliku natuuriga kunstnik otsis pidevalt kokkupuudet reaalsusvälisega.

„On kaks teed, kuidas kunst võiks hõlmata elu,” kirjutas ta kunagi. „Mugav tee on mõistuse tee, mis hõlmab elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. Järsk tee, mis viib üle kuristike – see on hinge tee, kelle jaoks elu on sügav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsugustest sügavikest kui need, milleni meie hale mõistus võib tungida.”
Konrad Mägi looming äratas väga laialdast tähelepanu juba kunstniku eluajal. Kuigi Nõukogude ajal oli tema teoste eksponeerimine mõnda aega põlu all, kujunes temast 1970. aastate lõpuks Eesti kunstiajaloo kanooniline autor. Viimastel aastatel on hakatud Mägi fenomeni hindama ka Lääne-Euroopas: toimunud on tema isikunäitus Roomas, valik töid oli eksponeeritud Orsay muuseumis Pariisis. Ka väliskriitikas on esile tõstetud Mägi harukordset värvitaju ning erilist suhet loodusesse. Kumu väljapanek ei ole retrospektiivne ega hõlma kõiki Mägi viljeletud žanreid, vaid keskendub tema maastikuvaadetele, mille kõrval tõusevad esile ka Itaalia perioodil Capril, Roomas ning Veneetsias valminud teosed.

Baltimaade sümbolistid jõuavad Pariisist Kumusse

„Me peame kunstiajaloos Konrad Mäge kõige võimsamaks koloristiks, iseseisvaks ja sõltumatuks loojaks, kelle panteistlik loodusvaade kõrgub Eestis nii armastatud maastikumaali kohal. Vaimustunud sajandialguse kunsti loomingulisest vabadusest, jäi ta oma loomingus alati suverääniks, ta ei jäljenda kedagi, vaid usaldab vaid oma vaistu ja taju. Konrad Mägi looming on partner Euroopa modernismi suurte meistrite reas,” ütles Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme.

Konrad Mägi (1878–1925) näitus toimub osana Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste rahvusvahelisest programmist, mille jooksul leiab juubeliaastal aset rohkem kui 100 üritust üle kogu maailma. Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste programm algas eelmisel aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega, mille raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse eesti kaasaegse kunsti näitus „Ekraani arheoloogia” ja Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse suurnäitus „Konrad Mägi”.

Käesoleva aasta jaanuaris avati Rahvusgaleriis Washingtonis koostöönäitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades” ja alates 8. juunist näeb näitust Kumu kunstimuuseumi suures saalis. Aprillis avanes Pariisis Orsay Muuseumis Baltimaade ühine suurnäitus „Sümbolism Baltimaade kunstis”, mida on võimalik näha Kumus 2018. aasta teisel poolel. Alates juulist on avatud näitus “Ekraani arheoloogia”.
Näituse „Konrad Mägi“ kuraator on Eero Epner, koordinaator Liis Pählapuu, kujundaja Tõnis Saadoja ning graafiline disainer Kätlin Tischler.

14.10.2017

Roomas avati Konrad Mägi isiknäitus. Fotol Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja EKM Kunstisõprade Seltsi juhataja Enn Kunila

9. oktoobril avas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Roomas esinduslikus Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas kunstnik Konrad Mägi (1878-1925) suurnäituse. See on läbi aegade mahukaim Konrad Mägi teoste näitus väljaspool Eestit, kus on eksponeeritud kunstniku maastikumaalide paremik enam kui 60 maali ja joonistusega. Maalid kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Madis Üürikese ja Enn Kunila kollektsiooni. Näituse tunnustööks on Konrad Mägi 1913-1914. aasta maal „Maastik punase pilvega“

„Paremat saadikut kui Konrad Mägi on Eesti kunstile ja kultuurile raske leida. Ta ulatab käe, et näidata – me oleme osa Euroopast, me oleme üks Euroopa. Me oleme koguaeg olnud,“ ütles president Kaljulaid näituse avamisel.

Konrad Mägi on Eesti publikule hästi teada kunstnik, kuid Euroopa kunstiajalukku pole teda veel kirjutatud. Erinevatel põhjustel oli aastakümneid võimatu näidata Mägi teoseid Euroopa vaatajatele ning seetõttu on käesolev näitus alles esimene võimalus täita kirjeldatud tühik. Näitusel olevad maalid tutvustavad kõiki Mägi olulisemaid loominguperioode aastatest 1908–1925, näidates Mägit ennekõike maalijana, kes tajus loodust metafüüsilise ning sakraalse ruumina. Tema värvijõulised maalid ei näe loodust dekoratiivse objektina, vaid müstilise paigana, kus on võimalik kogeda paralleelreaalsuse olemasolu. Erinevatest religioossetest ja esoteerilistest õpetustest huvitunud Mägile oli loodus olulisimaks templiks, kus ta tajus midagi, millest ei olnud võimalik rääkida − oli vaid võimalik maalida. Säärase loodustajuga maalijaid, kes oleks oma kogemuse peegeldamiseks kasutanud sedavõrd eripärast paletti, on 20. sajandi alguse Euroopa kunstist teada väheseid. Kuigi Mägi oli kursis kõigi moodsate kunstivooludega, ei kujunenud temast ühegi voolu järgijat, vaid ta sünteesis erinevaid kogemusi, sh oma elukogemust ja lapsepõlve Eestis. See muutis Konrad Mägi eurooplaseks Eesti kunstis ja eestlaseks Euroopa kunstis.

1883. aastal asutatud Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea on üks olulisemaid Rooma muuseume, mis on keskendunud 20. sajandi modernismile. Muuseumi püsiekspositsioonis on esindatud paljud XIX ja XX sajandi kunsti suurnimed nagu René Braque, Paul Cézanne, Edgar Degas, Vassili Kandinski, Claude Monet, Amedeo Modigliani, Jackson Pollock, Auguste Rodin ja Vincent Van Gogh. Konrad Mägi teoste eksponeerimine on esimene kord kui muuseumis saab näha Eesti kunsti.
Näituse kuraator on kunstiajaloolane Eero Epner, kujundaja kunstnik Tõnis Saadoja ning graafiline kujundaja Kätlin Tischler.
Näitust saadab itaalia- ja ingliskeelne kataloog, milles lisaks kõigi näitusel olevate maalide reproduktsioonidele on kaastööd nii Eesti kui ka Itaalia kunstiteadlastelt. Koos näitusega tutvustatakse Itaalia kunstipublikule ka käesoleval sügisel ilmunud Eero Epneri poolt kirjutatud Konrad Mägi elulugu inglise ja itaalia keeles. Lastele mõeldes valmis itaalia- ja ingliskeelne värviraamat Eero Epneri tekstide ja Jaan Rõõmuse piltidega Konrad Mägi maalidest.

28. jaanuarini 2018. aastal avatuks jääv näitus on üks osa Eesti Vabariik 100 ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kultuuriprogrammist ning toimub Eesti Kunstimuuseumi koostöös Eesti Suursaatkonnaga Roomas, EV Kultuuriministeriumiga ning EV Välisministeeriumiga.

Lisaks Konrad Mägi isiknäituse pidulikule avatseremooniale Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas toimus samas ka osavõturohke pressikonverents ajakirjanikele ning Lembit Lõhmuse kujundatud Konrad Mägi postmargi „Maastik punase pilvega“ esitlus.
10. oktoobril külastas aga president Kersti Kaljulaid kolme Rooma kooli (Rome International School, Liceo Artistico „Enzo Rossi“ ja Liceo Artistico „Giulio Carlo Argan“) ning kinkis neile Konrad Mägi maali „Itaalia maastik. Rooma“ reproduktsioonid.